Iseoma rahvamuusikapidu

Laulupidu, tantsupidu ja rahvamuusikapidu – kolm suurejoonelist ja üleva peotujuga kontserti. Rahvamuusikapidu on neist kolmest kõige noorem, jõudes laulu- ja tantsupeo ürituste hulka eraldiseisva kontserdina 2009. aastal. Rahvamuusikapidude traditsioon ja ka rahvamuusika tähistamine laulu- ja tantsupeol on aga vanem. 2019. aastast toimub rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul, keset linna ja kõigile tasuta. 

Maatasa jaoks oli Iseoma pidu väga eriline pidu. Kuna Maatasa juhendaja Helin Pihlap oli peo loominguline juht, alustas ka Maatasa Helini kõrval kogu teekonda juba 2023. aastal. Maatasa oli abiks korraldusliku poole pealt (õppesalvestused ja -videod, seminarid ja eelproovid), aga ka tuleteekonna Tartu päeval igas punktis tuld tervitamas ja kogu Tartumaad ühendanud laulumängu eest võtmas. Nii võis öelda et Iseoma pidu oli Maatasa jaoks tõesti ka ise oma pidu.

Tänavune pidu jätkas eelmiste jälgedes, hoides traditsioone ja kandes edasi eelmiste korraldajate tehtud tööd ja väärt mõtteid. Samas oli ka uuendusi, näiteks uute liikide näol. Tänavusel peol oli rõhk meie iseoma pärimusel ja esimest korda oli oma liik ka mandoliinidel, karmoškadel ja hiiu kanneldel. Neile lisaks juba eelmistest kordadest tuttavad viiulite, kannelde, torupillide, lõõtsade ja segaansamblitest koosnenud koondorkestri liik. Iga liik andis läbilõike oma kogukonna ja oma pilli ajaloost – kõlas nii tantsumuusikat kui laululugusid, seadmata pärimust kui autoriloomingut, lisaks oli igal liigil kavas ka üks solistiga lugu, solistiks keegi selle kogukonna eestvedaja ja selle pilli tõeline meister. Päeva juhtisid Meelika Hainsoo ja Lauri õunapuu, kes avasid ka kõlanud lugude taustu ja võtsid ka ise laule eest. 

Kontserdi suurim liik oli koondorkester, mis koosnes valdavalt segaansamblitest ja tõi esile pillid, millel oma liiki ei olnud – löökpillid, akordionid, näppepillid, flöödid jpm. Laval oli korraga üle 300 mängija ning koondorkestrit juhatas peo loominguline juht Helin Pihlap. 

Esimest korda oli kontserdil ka ühine algus- ja lõpunumber, mis sidus rahvamuusikapeo tervikuks ning sidus ka laulu- ja tantsupeo traditsiooniga. Avanumber oli pühendatud rahvamuusika ja tantsu seostele ning lasi särada liigijuhtidel. Kanti ette ühiselt seatud labajalapõimik ning kõik osalejad tantsisid koos rahvaga üle kogu väljaku labajalga. Lõpunumber oli pühendatud laulule ning ühist regilaulu “Lähme, lähme, käime, käime…” võttis eest Meelika Hainsoo. Kogu kontserdi vältel oli publikul võimalus kaasa teha ja peost osa saada. Kuulajaid jagus üle terve Vabaduse väljaku – täidetud olid kõik pingiread, kuulati müüridel, treppidel ja mäenõlval. Samas kasutati võimalust ka peost aktiivselt osa saada. Lavaesine ala täitus koheselt tantsijatega, kuid tantsiti ka igal pool üle väljaku ja isegi parklas. Ka kõikide liikide vahetumise ajal tulid lava ette muusikud mängima ning tants ei katkenud. 

Rahvamuusikapidu “Iseoma” tõi esile need, tänu kellele meie pärimus elab. Osavad pillimehed minevikust ja tänapäevast, lugude kogujad, loojad ja kandjad. Koos solistidega võttis peost osa üle 800 rahvamuusiku üle Eesti, erinevates vanustes ja erinevatest kogukondadest. Lõpuloo ajal ei olnud enam võimalik eristada, kes oli osaleja, kes publik – oli vaid üks suur iseoma pidu iseoma rahvaga. 

Vaata kogu meediakajasutust siin