13.-16. novembril toimus Tartus pärimusfestival Tartu Folk. Festival toimus 2025. aastal juba 10. kord. Tänavused peaesinejad olid Teikas Muzikanti (Läti), Ratilio (Leedu) ja Philochoros & V-Dala spelmanslag (Rootsi). Pakri saarte pärimust tutvustasid Tallinna Prantsuse Lütseumi koosseis Leesikad ning udmurdi kultuuripildi tõi publikuni Tartus elavate udmurtide ansambel Jumšan Gur. Tartumaa ja Lõuna-Eesti pärimust vahendas korraldajarühm folklooriklubi Maatasa. Kokku osales festivali erinevatel lavadel ja pidudel 40 koosseisu, so pea 300 inimest.
Hingekuu kohtumised ja kogukonnapeod
Festivali avamine toimus 13. novembri hilisõhtul rahvalauludega ja küünalde-tõrvikutega Luunjas Emajõe kaldal. Lõkketule paistel esitatud rahvalaulud on olnud hingekuul traditsiooniline pöördumine esivanemate poole ja tänuavaldus meile pärandatud laulude ja teadmiste eest. Festivali järgneval päeval oli võimalus osa saada Luunjas-Võnnus-Tartus toimuvatest kogukonnapidudest. Kogukonnapidude peamine mõte oli viia festivali väliskülalised Tartust välja ning tutvustada Tartumaa kogukonnakeskuseid, külaolu ja seal tegutsevaid koosseise ning muusikuid. Soov oli ka laiendada sihtgruppi ja lõimida erinevaid põlvkondi. Festivali külalisi võõrustasid tänavu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ja Võnnu kultuurimaja. Kuid ka Tartu ei jäänud ilma peota. Tartu Tiigi Seltsimajas said kokku Tartus elavate rahvuste ühendused. Kogukonnapeod täitsid oma eesmärki – kohtumised olid soojad ja õdusad ning kinkisid tõdemuse, et pärimuskultuur on hoitud. Ka Tartus toimetavate rahvuste ühendused andsid märku, et side oma juurtega ei ole kadunud ning esinevanemate laulud-tantsud hoitakse elus. Tartu peol sai osa ingerisoome, udmurdi, ukraina ja setode lauludest-tantsudest.
Pärimuspidu Vanemuises
Festival päädis suure galakontserdi ja pärimuspeoga Vanemuises. Vanemuise kontserdimajas toimus pärimuspidu esimest korda. Tagasiside koha valikule oli positiivne. Vanemuine tegelaskujuna oligi rahvalaulik ja logistiliselt ka hästi – kontserdimaja asub südalinnas ja juurdepääs mugavalt kõigile tagatud. Juubeliaasta puhul oli galakontserdil folkloorirühmade kõrval kaasa tegemas kuus rahvatantsurühma: Tarbatu, Tantsutallad, Tantsuselts Pikne, Triskel, Härmatise vilistlasrühm, TÜ Rahvakunstiansambel. Rahvatantsurühmad sobisid folkloorirühmade vahele väga hästi, näidates ülihead tantsutaset ja tuues publikuni teabe tänapäeva rahvatantsuloomingust ning traditsioonist.
Tartu Folgi üks eesmärke ongi lõimida kokku erinevates valdkondades tegutsevaid ühendusi. Nii said pärimuspeo põhipäeval kokku folkloorirühmad, rahvatantsurühmad, pärimuusikud. Galakontserdile järgnes rahvusvaheline tantsuklubi, kus tänavu sai õppida läti, leedu, udmurdi, rootsi, eesti tantse. Tartu talvise tantsupäeva tantsud tõi huvilisteni rahvatantsurühm Vassakule. Festivali kohvikulaval astusid üles väikekoosseisud, kes tõid kuulajani oma isikliku suhte pärimusse. Ja nii nagu inimesed on erinevad, nii oli ka osalevate muusikute suhe pärimusmuusikasse väga erinev, kellele tantsumuusika, kellele esivanemate laulud, kes lihtsalt end läbi pärimuse mõtestamas. Pärimuspeo lõpetas südaöösel kaasaegses võtmes pärimusmuusikarütmidega DJ Kaarel Kuusk. Kui tundide kaupa kestnud tantsuklubi hoidis tantsijad paaris ja pärimustantsude kütkes, siis etnodisko sulatas tantsijad üheks.
Festivali lõppkontsert ja Eesti Raamatu Aasta
Festivali lõppkontsert on festivali algusaastast peale alati olnud Eesti Rahva Muuseumis. Eesti Rahva Muuseumi avamine toimus 1. oktoobril 2016. aastal ja juba kuu aega hiljem oli ERMis toonase Tartu Noorte Folkloorifestivali lõppkontsert. Tänavune festival pööras tähelepanu ka Eesti Raamatu Aastale. Tartu linnaraamatukogus toimusid muinasjututunnid ja festivali lõppkontserdil võeti fookusesse erinevate rahvuste eeposed ja lugulaulud. Veebisaatena üles ehitatud kontserti ilmestasid meeleolukad vaheklipid peaesinejatest ning nende kodukandi eripäradest. Pärimusfestivali Tartu Folk lõppkontsert kanti otse-eetris üle festivali Youtube’i kanalil. Kontserti juhtisid Tuule Pihlap (Folklooriklubi Maatasa) ja Kaarel Pogga (Teater Vanemuine). Tervitussõnad lausus Eesti Rahva Muuseumi koostöösuhete juht Sander Tamm. Kui festivali alguspäeval austati esivanemaid ühiselt lõkke ümber lauldes, siis ka muuseumis toimuv lõppkontsert on austusavaldus meie laulikutele kui ka kõigile neile, kes on aidanud kultuuripärandit talletada.
Festivali eesmärk on luua tugev kogukond ja luua sõprussidemeid Euroopa pärimushuviliste noorte vahel. Kui varem on lahkumine viimasel päeval olnud pigem kurb, sest on tunne, et ei näe ja kohtu enam kunagi, siis sellel aastal läksid koosseisud minema sõnadega “See you soon!”.
Oskar Bremer (Philochoros & V-Dala spelmanslag): Hello Helin! Now the last of us have returned home to Uppsala. Thank you so much for amazing festival and experiences. All of us really loved it! You are welcome to Uppsala anytime. Hope to see you again soon!
Kallis Helin! KARMOŠKAÄSSAD panid Sind laulu sisse – kuula lõigu 4.salmi: Teno Sullõ, Pihlap Helin, Tartohe meid kutsumast! Siih om olla über lahe, õkva nigu Setomaal. Tšastuška sõnad ei peta – oleme kõik nähtust/ kuuldust/ kogetust ahvivaimustuses. Eriti kõigist koosseisudest kohvikulaval – kui erinevad, kui imelised, kui meeldejäävad! Milline positiivsete elamuste virr-varr! Seto perrä kol` vuuri tehnä!
Festivali lõppkontsert:
Fotod: Peeter Paaver, Helin Pihlap
Kõik fotod (Peeter Paaver) siin Fotode levitamisel palume juurde märkida fotograafi nimi ning lisada vihje üritusele – X Tartu Folk.