Maatasa tantsud

MAATASA TANTSUD

Maatasa tutvustab 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tantse Eestimaa külapidudelt ja pereüritustelt, muuhulgas tutvustatakse ka Eesti üht vanimat paaristantsu – labajalavalssi, mis on mitmel pool Euroopas tuntud vanemate valsilaadsete tantsude Eestile ainuomane variant.   Maatasa tegeleb eelkõige oma paikkonna (Lõuna-Eesti) pärimuse uurimisega. Nii on ka enamus tantsud pärit just Lõuna-Eestist. Tantsud on üles kirjutatud Eesti rahvatantsukogujad Anna Raudkats (1886-1965), Ullo Toomi (1902-1983), Herbert Tampere (1909-1975) ja Kristjan Torop (1934-1994) ajavahemikus 1913-1936. Kuid on ka varasemaid ja hilisemaid ülestähendusi ja on ka tantsunäiteid teistest paikkondadest, näiteks Eesti saartelt. Ühtlasi on Maatasa repertuaaris tantse, mis on rahva pärimusest inspireeritud ja mille on lavale tantsimiseks seadnud Eesti rahvatantsude kogujad või  koreograafid.

Vanemad folkloorsed paaristantsud – labajalg

Labajalavalsi puhul on tegemist Eestis tuntuks saanud vanima paaristantsu erivormiga, mille hiljem seltskonnatantsuna vahetas välja tavaline valss ja selle eri variandid. Vanim vihje tantsule on 17. sajandist, kuid tants on vanem. Ei ole teada, et eestlaste lähimad naaberrahvad – lätlased, soomlased või venelased – oleksid sellist tantsu tantsinud. Tantsu saatis põhiliselt torupill, hiljem (18.saj) viiulid või mõlemad koos. Tantsu ja ka torupilli populaarsus kadus 19. sajandi teisel poolel, mil Eesti kultuuripilt oluliselt muutus – algas rahvuslik ärkamisaeg.

• Labajalavalss  – tuntud üle Eesti (kõige vähem Lõuna-Eestis). Tegemist on improvisatsioonilise tantsuga, mida tantsitakse vooris, paaris ja ka kolonnis.
• Räditants ehk tants rättidega Põhja Eestist (Kuusalu) – üles kirjutanud Eesti Üliõpilasselts ja Gustav Vilberg 1910. aastal.
• Vanaranna labajalg Põhja-Eestist (Kuusalu) – üles kirjutanud Eesti Üliõpilasselts ja Gustav Vilberg 1910. aastal.
• Labajalg Kolga-Jaanist (Lõuna-Eesti) – Tantsu kirjutas üles Herbert Tampere 1936. aastal Kolga-Jaani viiulimängijalt Juuli Ottilt. Maatasa on õppinud viisi arhiivilindistuse järgi.
• Vanemad folkloorsed paaristantsud

Folkloorsed paaristantsud omavad kindlat tantsujoonist, kindlat tantsumeloodiat ja on üles kirjutatud valdavalt kas 1913. aastal Anna Raudkatsi poolt või 1936. aastal Herbert Tampere poolt. Tantse tantsiti peamiselt 18.-19. sajandil. Selles ajavahemikus levisid uued instrumendid (viiul, kannel, lõõtspill), mis võimaldasid mitmekülgsemat repertuaari ja seeläbi muutus ka tantsude repertuaar. Ka rahvalaulud muutusid. Kadus arhailine regilaul, asemele tuli uus riimiline rahvalaul. Folkloorsed paaristantsud moodustavad põhiosa Maatasa repertuaarist.

• Viru valts Lõuna-Eestist (Kodavere) – üles kirjutanud Herbert Tampere 1937. aastal kohalikult rahvalaulikult Anna Lindverelt. Maatasa laulurepertuaaris on ka mõned Anna Lindvere laulud, mis on õpitud arhiivilindistuste järgi.
• Savikoja venelane – variandid Lõuna-Eestist (Karksi, Urvaste, Hargla). Üles kirjutanud Herbert Tampere 1936. aastal viiulimeestelt Ott Hiiop (Urvaste), Ott Laas (Hargla).
• Aleksandra valss Setumaalt – üles kirjutanud ja filminud Pirkko Liisa Rausmaa Soome Kirjanduse Seltsist aastal 1987.
• Siiripolka Kolga-Jaanist. Üles kirjutanud Herbert Tampere 1936. aastal Kolga-Jaani viiuldajalt Juuli Ottilt. Maatasa on õppinud viisi arhiivilindistuse järgi.
• Mulgi polka Äksist – üles kirjutanud Ullo Toomi 1939. aastal.
• Puuratas Võhmast – üles kirjutanud Ullo Toomi 1939. aastal.
• Eideratas – üles kirjutanud Anna Raudkats 1913. aastal
• Piru polka Põhja-Eestist (Kuusalu) – üles kirjutanud Anna Raudkats 1913. aastal.
• Meremeeste valss – Tartus tegutsenud segarahvatantsurühmalt üles kirjutanud Ullo Toomi 1945. aastal.
• Kanga kudumine – Anna Raudkatsi poolt eestistatud Skandinaaviamaades populaarne tants.
• Keigapere tants Saaremaalt – üles kirjutanud Ullo Toomi 1939. aastal.
• Tõmba, Jürka Kihnu saarelt – üles kirjutanud Ingrid Rüütel (1935 -…) 1956. aastal

• Kontratantsud (kadrillid):

Kontratantsud olid väga populaarsed Eesti naaberrahvaste juures, kuid Eestis olid nad suhteliselt vähetuntud. Vaid äärealades sh Lõuna-Eestis olid mõned lihtsustatud variandid kasutuses. Kuid kuna Lõuna-Eesti piir on ühine ka Venemaaga, siis tutvustame ka Eesti põnevaima ääreala – Setumaa – folklooris tuntud kontratantse ehk kadrille.

• Siisik Kodaverest – üles kirjutanud Herbert Tampere 1937. aastal.
• Katesama ja Katsema tants Harglast – üles kirjutanud Ullo Toomi 1935. aastal.
• Neljatantsude (Nellätands) variandid Harglast – üles kirjutanud Ullo Toomi 1935. aastal ja Herbert Tampere 1936. aastal viiulimehelt Ott Laasilt.
• Kaaratsimi (kaarassimi) variandid Urvastest ja Setumaalt – üles kirjutanud Herbert Tampere 1936. aastal.
• Vastatside tants Setumaalt – üles kirjutanud Anna Raudkats 1913. aastal.
• Kolmõpaari tands Urvastest – Tantsu kirjutas üles Herbert Tampere 1936. aastal Urvaste viiulimeestelt Ott Hiiopilt ja Kristjan Joakitilt. Maatasa on viisi õppinud arhiivilindistuse järgi.
• Jandali Karksist  – üles kirjutanud Ullo Toomi 1935. aastal.

• Tantsud teivastega, pulkadega. Meestetantsud.

Teibatantse tantsiti õitsil käies. Õitsil käimine tähendas öist hobuste ja veohärgade karjatamist küla ühiskarjamaal. Õitsil käisid vallalised poisid ja tüdrukud. Tehti tuld ja lõbutseti. 19 sajandi teisel poolel komme ja vajadus kadus. Teivaste või pulkadega tantsude puhul oli tegu põhiliselt meestetantsudega, kuid on ka mõned pulkadega tantsud tüdrukutele.

• Teibatants meestele Karksist – üles kirjutanud Eesti Üliõpilasselts 1908. aastal.
• Pulgatants meestele Jõelähtmelt – üles kirjutanud Anna Raudkats 1925. aastal torupillimees Peeter Pillpärgilt Tallinnast.
• Kandali meestele Hallistest – üles kirjutatud 1889. aastal. Avaldas Ullo Toomi.
• Kaarasiim tüdrukutele pulkadega Setumaalt – üles kirjutanud Herbert Tampere.
• Ristpulkade tants tüdrukutele Saaremaalt – üles kirjutanud Herbert Tampere.

• Uuemad seltskonna- ja paaristantsud

Uuemad seltskonnatantsud domineerisid külapidudel 19. sajandi lõpupoolel ja 20. sajandi alguses. Tegemist oli moetantsudega nagu polka, reilender, krakovjakk, padespaan, valss. Hilisemad tansuõhtud sisaldasid juba ka selliseid tantse nagu fox, samba ja tantsuks hakkas mängima puhkpilliorkester. Vanad pilliviisid jäid pigem pereõhtutele mängimiseks või laval esitamiseks. Nõukogude korra lõppedes (1991) läksid Eestis aga väga moodi tantsuklubid, kus endised seltskonnatantsud ning vanad pillid ja pilliviisid taas au sisse tõsteti. Tantsuklubid on siiani väga populaarsed ja järjest enam tantsitakse klubides juba ka vanu pärimustantse, sh labajalavalsi erinevaid variante. Vanade tantsude populariseerimisele on ka Maatasa Tartu tantsuklubides kaasa aidanud. Festivalil tutvustame ka tantsu Krakovjakk, mille juured on Poolas.

• Reinlender – üle Eesti tuntud paaristants.
• Perekonnavalss – üle Eesti tuntud seltskonnatants, mida tantsitakse pereüritustel, peoõhtudel siiani.
• Krakovjakk – üles kirjutanud variandid Kuusalust ja Vastseliinast Kristjan Torop 1978
• Padespaan – Üles kirjutanud Kristjan Torop Kuusalust, Tõstamaalt 1979. aastal
• Nõianeitsi – Orissaar, üles kirjutanud Heino Aassalu 1971. aastal.
• Kohaanuška – Kihnu saar, üles kirjutanud Ingrid Rüütel 1956. aastal.
• Lavale seatud tantsud.

Maatasa repertuaaris on ka mõned tantsud, mis on loodud Eesti rahvatantsukogujate ja koreograafide poolt. Esitatud valikus on tantsud, kus nähtav-tuntav side pärimusega on säilinud. 

• Anna Raudkatsi labajalg – Eesti esimese rahvatantsukoguja Anna Raudkatsi poolt seatud tants.
• Ruhnu süit – sdn Kristjan Torop. Eestile kuulub üle 2000 saare. Ruhnu saarel elasid aastasadu põhiliselt eestirootslased, kuid Nõukogude võimu eel lahkus suurem osa Ruhnu elanikest saarelt.
• Kaera-Jaan – sdn Mait Agu. Tantsu „Kaera-Jaan“ sünnikodu on Tartu lähedal. Tants on siiani väga populaarne, seda oskavad kõik lapsed ja täiskasvanud. Eraldi toimuvad ka Kaera-Jaani võistutantsimised. Tantsu seadis lavale üks Eesti temperamentseimaid koreograafe Mait Agu (1951-1988).
• Tõmba Jüri – sdn Ida Urbel (1900-1983). Tants on pärit Eesti esimesest operetist „Rummu Jüri“, mis etendus aastal 1954.
• Kõljala lugu (reinlender) – sdn Maie Orav (1941…)

MAATASA RAHVALAULUD JA PILLIMUUSIKA

Maatasa tantse saadavad erinevate pillide ja muusikute koosseisud. Nii mõnedki pillid, mida Maatasas mängitakse, on omased vaid Eestile, kuid pillide sugulasi on muidugi ka teistes maades. Selline pill on näiteks väikekannel, mis on populaarne nii Lätis, Leedus, Soomes kui ka mõnedes Venemaa piirkondades, kuid omab Eestis oma ainulaadset tüüpi. Ka torupilli puhul on olemas just Eesti tüüpi torupill. Torupill võimutses Eestis 14.-19. sajandil ja torupilli vahetasid välja viiul ja lõõtspill. Kuna Lõuna-Eesti piir läheb kokku Venemaaga, siis sealne kant – Setumaa – on toonud meie pärimusse venepärased lõõtspillid – karmoškad.

Maatasa laulurepertuaaris on võimalik kuulata vanu regilaule, kuid ka 20. sajandi alguses moes olnud rahvalaule. Nii laulud kui pillilood on enamuses õpitud arhiivilindistuste järgi ja on kasutuses peamiselt tantsudele taustaks. Kuid on ka mõned laulunäited ilma tantsuta.

Kontserdil tutvustame muusikute koosseise, mis olid Eesti 18.-19. sajandi peoõhtudel populaarsed (viiulid ja torupill või kaks viiulit või kaks karmoškat jne). Enamikku tantsudest saadab aga pillide segakoosseis (viiul, viiul, karmoška või lõõts, kitarr, bass, trumm). Eraldi astub üles ka väikekandleansambel (6 mängijat), mis on pilli harulduse tõttu põnev. 

MAATASA RAHVAMÄNGUD

Eesti rahvas on pigem laulu- kui tantsurahvas. Mänguõhtud lauludega ja laulumängudega on Eestis oluliselt vanem traditsioon kui tantsuõhtud. Vanemaid teateid eesti rahvamängudest ja mängimisest on 17. sajandi lõpust, kuid kindlasti mängiti mänge juba varem ja mänguõhtud püsisid populaarsed kuni 19. sajandi teise pooleni. Sealt edasi võimutsesid tantsuõhtud, kuid ka laulumängud ei kadunud. Populaarsemaid laulumänge mängitakse perekondlikel üritustel (nt pulmad, sünnipäevad, kooliüritused) siiani. Mõned näited, mida Maatasa tutvustab:

Vanemad regilauludel põhinevad mängud:

• Hobusemäng Sangastest – üles kirjutanud EÜS 1889. aastal.
• Laevamäng Karuselt – üles kirjutanud ja salvestanud H.Tampere 1933. aastal.
• Kullimäng Paistult – üles kirjutatud 1935. aastal O. Loorits.
• Till-lill-lipulinnaksid – mäng Muhu saarelt. Laulumängu kirjutas üles Ingrid Rüütel 1974. aastal.

Uuemad laulumängud (19 saj. lõpp-20 saj):

• Sild on katki – üles kirjutanud Ingrid Rüütel 1957. aastal.
• Rikas mees Suure Jaanilt – üles kirjutatud 1933. aastal H. Tomsoni poolt
• Varas Võnnust – üles kirjutanud J. Moodis 1936. aastal

MAATASA RAHVAJUTUD

Seltskonnaõhtutel või töö tegemise vahel räägiti ikka jutte, kas rahapaja leidmisest või Vanatondi või Näkiga kohtumisest, vanatüdruku muredest-rõõmudest või unistati kaunist armastusest. Maatasa vahendab põhiliselt Lõuna-Eestist üles kirjutatud jutte ja muistendeid.

MAATASA RAHVARIIDED

Enamik Maatasa rahvariided esindavad Tartumaa piikonda. Tutvustame nii naise kui neiu riietust ja Tartumaa meeste riideid. Rahvariided on tehtud Tartumaa käsitöömeistrite poolt muuseumimaterjalide alusel.

Eesti folklooriajalugu aitas Maatasale vahendada Eesti folklorist Igor Tõnurist.