Kupalinka

Kupala on suvise pööripäevaga seotud pidustus, mis meenutab paljuski meie jaanipäeva – tehakse lõket, punutakse lillepärgi, otsitakse sõnajalaõisi. Pikalt rahvalauluks peetud loo kirjutas tegelikult helilooja Uladzimier Teraŭski 1921. aastal. Sõnad räägivad nutvast neiust, kes punub pööriööl pärga, valged käed rooside kriimustustest verised. 

Loo õppisin Valgevene Riikliku Kultuuri- ja Kunstiülikooli folkloorirühma Valachobniki järgi, kes esitasid lugu festivalil Arbeitskreis Europäische Jugendwochen Saksamaal 2018. aastal.