XI TARTU FOLK 12.-15. novembril

Ung í Dansi

Fääri saared

Ung í Dansi on Fääri saarte noorte tantsuühing, mis kuulub üleriigilise tantsuühingu Sláið Ring alla. Koosseis toob kokku tantsuhuvilised noored, et koos nautida Fääri saarte pärimustantse. Nii vana traditsioonilist ringtantsu kui ka uuemaid pärimustantse saadetakse ballaadidega, mis räägivad armastusest, lahingutest, kuningatest, viikingitest, printsessidest, poliitikast ja paljust muust. Mõned ballaadid on uuemad, vanimad aga ulatuvad kuni 900 aasta tagusesse aega. Traditsiooniliselt Fääri saarel tantsu saateks pilli ei mängita, seega tegeleb ka Ung í Dansi palju laulmisega, kuid tihti on siiski kaasas mõni akordioni-, kitarri- või viiulimängija. Kuigi tegemist on noorterühmaga, on koosseis juba võitnud üleriigilise võistluse, kus hiilati just oma teadmistega tantsu ja ballaadide osas.


13. november 18.00 Kogukonnapidu Luunjas
14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
15. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Dolija

Leedu

Vilija Vaitkienė

Dolija on särav noorte folkloorirühm, kes tegutseb Vilniuse Žvėrynase gümnaasiumis. Dolija repertuaari kuuluvad rahvalaulud, tantsud ja mängud kõigist Leedu piirkondadest ning rühma rahvarõivad on tehtud 19. sajandi Leedu rahvarõivaste põhjal. Koosseis on väga aktiivne – lisaks tihedale kontserttegevusele nii kodumaal kui üle Euroopa korraldab Dolija ka ise sündmusi. 2008. aastal võitis Dolija Leedu parima noorte folkloorirühma tiitli. Juba 28 aastat on rühma juhendajaks Vilija Vaitkienė. Kuigi aastatega on rühmast läbi käinud mitu põlvkonda õpilasi, on Dolija eesmärk jäänud samaks: aidata noortel avastada Leedu pärimuskultuuri rikkus ja mitmekülgsus.

13. november 18.00 Kogukonnapidu Luunjas
14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
15. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Skandinieki

Läti

Julgī Stalte.

Skandinieki on Läti folkloorirühm, mis loodi 1976. aastal. Rühma asutasid Helmī Stalte ja Dainis Stalts, kes olid väga aktiivsed läti ja liivi rahvusliku liikumise eestvedajad. Koosseis pani aluse Läti folklooriliikumise uuele tõusule. Täna juhendab rühma nende tütar Julgī Stalte.
Skandinieki hoiab elus läti ja liivi rahvapärimust, tuues lavale vanad laulud, tantsud ja traditsioonid. Nende etteastetes kohtuvad tugevad rahvuslikud juured, ehe pärimus ja võimas lavaline energia.

13. november 18.00 Kogukonnapidu Luunjas
14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
15. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

UIJEE

Eesti / Muhu saar

Leena Peegel

Folkloorirühm UIJEE tegutseb Muhu saarel alates 2014. aastast eesmärgiga hoida Muhu kultuuri ning pärandada seda ka järgmistele põlvkondadele. UIJEE põhihuviks on vanad ja uuemad muhukeelsed rahvalaulud ning ringmängud, samuti uuritakse vanasõnu, muistendeid, mõistatusi ja muid toredaid muhulaste ütlemisi. Repertuaari leitakse nii vanadest käsikirjalistest laulikutest ja trükistest kui ka suulist pärimust kuulates. Omavahel ja publikuga suheldakse muhu keeles. Erilist tähelepanu pööratakse oma rahvariietele, tuginedes esivanemate pärandile. 2016. aastal ilmus UIJEE esimene album. 2026. aastal pälvis koosseis Eesti Folkloorinõukogu aasta folkloorirühma tiitli järjepideva entusiastliku tegevuse ning muhu keele ja pärimuse nähtavana, kuuldavana ning avatuna hoidmise eest.


13. november 18.00 Kogukonnapidu Luunjas
14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
15. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Maatasa

Eesti

Halliki Pihlap, Helin Pihlap

Folklooriklubi Maatasa alustas tegevust 2013. aastal. Klubi tutvustab Lõuna-Eesti ja eelkõige Tartumaa pärimust eri vormides: laulud, tantsud, pillilood, rahvajutud, mängud, rõivad jne. Koosseisu repertuaari kuuluvad nii vanemad kui ka uuemad tantsud, regilaulud ja 20. sajandi algusest pärit armastuslaulud. Maatasa koosseisus on pea 40 noort, kes kõik laulavad, tantsivad ja mängivad pilli. Maatasa nimi on kahetähenduslik: maatasa kui maadligi, mis viitab rühma soovile minna juurte juurde ja tutvustada pärimust võimalikult ehedal kujul; teisalt on võetud vabadus lisada lauludele ja viisidele omapoolne nägemus – maatasa kui pihuks ja põrmuks.

14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
15. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Vassakule

Eesti

Maire Jürgel, Minna Presmann, Meelika Kaarna, Kertu Kaarna

2010. aastal loodud Kaitseväe Akadeemia tantsuansambli Vassakule all tegutseb kolm segarühma ja üks neiduderühm. Tantsijad on peamiselt tudengiealised hakkajad noored, keda juhendavad Maire Jürgel ja Minna Presmann (segarühmad) ning Meelika Kaarna ja Kertu Kaarna (neiduderühm).

14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Pistandi

Eesti

Tiina Tuhkur

Pistandi on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal loodud rahvatantsurühm, mis tegutseb Tiina Tuhkuri juhendamisel. Tänaseks kuulub kolme koosseisu kokku ligi 50 tantsijat.
Pistandi on osalenud mitmel üleriigilisel ja piirkondlikul tantsupeol ning esinenud kultuuri- ja rahvaspordiüritustel üle Eesti. 2023. aastal tähistati tantsurühma 5. sünnipäeva juubelikontserdiga „Pistandi 5“.
Rühma jaoks on oluline hoida elus Eesti rahvatantsutraditsiooni ja Tartu-Maarja kultuuripärandit. Pistandi tantsijad kannavad Tartu-Maarja rahvarõivaid, mille valmistamisse on panustanud rühmaliikmed ja juhendaja. Tiina Tuhkuri eestvedamisel on rahvatantsu juurde jõudnud ka järgmine põlvkond – seitse Pistandi kasvandikku õpib rahvatantsujuhiks.


14. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Jumšan Gur

Eesti (udmurdi)

Dmitry Denisov, Inga Ignatieva, Irina Reshetnikova

Ansambli Jumšan Gur lõid Tartus elavad udmurdide 2006. aastal, koos käidi aga juba 1996. aastast alates. Rühma nimi Jumšan Gur tähendab tõlkes 'peoviisi' ning repertuaar koosneb põhiliselt lõuna-udmurtide traditsioonilistest lauludest ja tantsudest. Ansambliliikmete üks eesmärk on tutvustada udmurdi kultuuri Eestis elavatele inimestele, teine oluline eesmärk on aga anda seda edasi ka oma lastele.
Jumšan Gur: „Siin Eestis elades tunneme me end udmurtidena kõige rohkem just siis, kui saame kokku, laulame koos udmurdi laule, tantsime, küpsetame koos perepetše või valmistame pelmeene. Iga kohtumine on väike pidu, mis annab jõudu edasi liikuda.“

14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Folklooriklubi Maatasa noorterühm

Eesti

Halliki Pihlap

Tartu Folklooriklubi Maatasa tegeleb peamiselt Lõuna-Eesti pärimuse uurimisega ja seda erinevates valdkondades: laulud, tantsud, pillilood. Noorterühm ühendab huvilised vanuses 13-17. Koos käivad head sõbrad, kes on avanud oma südame pärimusele ning kutsuvad kõiki endaga kaasa laulma ja tantsima.

14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Tartu Tantsuklubi

Eesti

Tartu Tantsuklubi on Eestis üks vanimaid tantsuklubisid ja kindlasti ka üks elujõulisemaid. Tartu tantsuklubi läbivaks sisuks on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse Eesti külapidude tantsumuusika. 2024. aastast on tantsuklubi tegevuse koordinaator Mia Ruus.

14. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Sirgutii

Eesti

Sirgutii (tartu murdes Linnutee) on lõbusaid rahvamuusikuid ühendav kollektiiv, kelle lugude varamus leidub vanemaid tantsuviise ja rahvalaule eri Eesti paigust ja naabermaadest.

Susanna Viktoria

Eesti

Susanna Viktoria on Eesti pärimusmuusika maastikult sirgunud muusik ja produtsent, kelle missioon on luua tänapäevases võtmes ja omanäolist folk-elektroonilist muusikat, kus olulisel kohal on meie juured, austada vana ning anda sellele uus hingamine. See on helimaailm, kus saavad kokku rahvaluule, flöödi- ja torupillihelid, õrn vokaal ja mõnusad rütmid.
Artisti põhiinstrumentideks on Eesti torupill, flööt, vilepillid ja vokaal. Lisaks vastutab Susanna Viktoria ka oma loomingus kogu produktsioonilise poole eest.

TuviMäruliHärrad

Eesti

TuviMäruliHärrad on karmoškaduo, kuhu kuuluvad Marten Kaljas ja Uku Suislep. Bänd tegutseb antud nime all alates 2024. aastast ning koosseisu repertuaari kuuluvad nii eesti pärimusmuusika töötlused, uuem pärimuslik autorilooming kui ka mõlema noormehe koostöös sündinud omalooming.
Uku: Karmoška, laul
Marten: Karmoška, laul

Õed-vennad Ristikheinad vähendatud koosseisus

Eesti

Õed-vennad Ristikheinad on muusikaline ansambel, mis tõstab esile intiimseid ja südantsoojendavaid helisid. Nende muusika kõneleb armastusest, perekonnast ja looduse ilust ning loob kuulajates erilise ja meeldiva tunde. Ansambel koosneb kahest talendikast õest-vennast, kes jagavad ühist armastust muusika vastu. Nende nimi „Ristikheinad” peegeldab nende juuri ja sidet loodusega.
Kuigi ansambli koosseis on vähendatud, ei jää sellest tulenev helikvaliteet ega emotsionaalne jõud sugugi tagaplaanile. Bändi liikmed on õppinud muusikat varajases nooruses ning on aastatega oma oskusi täiendanud ja täiustanud. Nende harmoonilised kooskõlad ja täpne pillimäng on hämmastavad ning kajastavad nende pühendumust muusikale. Bändis mängivad erinevaid pille Kristjan Häggblom ja Renee Trei.

Luunja lasterühm

Eesti

Liis Tenno

Luunja lasterühm alustas oma tegevust 2025. aastal lasteaias. Nüüdseks tantsib rühmas 21 särasilmset algklassilast (1.-5. klass). Tantsutrennid on täis rõõmu, mängulisust ja tantsu.

Klopandi

Eesti

Diana Tarto

Naisrühm Klopandi on koos käinud 1978. aasta sügisest, mis teeb tantsijaist Luunja valla vanima rahvakultuurikollektiivi. Tantsitakse nii pärimus- kui autoritantse. Klopandi on mitmel korral saanud osa võtta tantsude loomisest ja peab rühmale loodud tantse väga erilisteks. Klopandi lemmikpidu on Eesti Naiste Tantsupidu. Aastal 2025 osales Klopandi XXI üldtantsupeol „Iseoma“, mille jaoks valmistuti iseseisvalt. 2025. aasta sügisest juhendab tantsijaid Diana Tarto.

Trambali

Eesti

Elen Rebane

Luunja rahvatantsuselts Trambali tegi oma esimesed ühised tantsusammud 2012. aastal. Nimi Trambali tuleneb Lõuna-Eesti murdest – trambalit lööma ehk tantsima. Tartu-Maarja kihelkonna rahvariideid kandev rühm on tantsinud nii kohalikel tantsu- ja laulupidudel kui ka vabariiklikel pidudel, samuti osalenud rahvusvahelistel folkloorifestivalidel Eestis, Ungaris ja Tšehhis. Lisaks tantsule seovad rühma liikmeid sõprus ning sportlikud ja meelelahutuslikud ühistegevused koos peredega (matkad igal aastaajal, ühisvõistlused ja -tantsimised jpm).

Tantsuselts Pikne

Eesti

Raul Markus Vaiksoo

Tantsuselts Pikne sai alguse noorteorganisatsiooni YFU tantsurühmana 2017. aastal. Selle ajaga on tantsijaid olnud nii Saksamaalt kui Jaapanist, viljeletud on aga ikka eesti rahvatantsu. 2019. aastal võttis seltskond endale uue nime – Pikne kui püüd teravate ja täpsete tantsusammude poole, teisalt aga mõttevälgatused pärimuse ja klassikal põhineva lavatantsu põimimisel. Oleme järjepidevalt osalenud nii tantsupidude protsessis kui ka maakondlikel pidudel, esitanud kontsertidel nii teiste koreograafide kui ka iseoma loomingut. Meie pisikesse kooslusesse on oodatud kõik üle laia maailma, kellel on soov saada osaks eesti folkloorist ja lavatantsust.
Tantsuselts Pikne looja ja kunstiline juht on Raul Markus Vaiksoo.