X TARTU FOLK

Ratilio

Leedu

Vilius Marma

Vilniuse Ülikooli folkloorirühma Ratilio liikmed on pärit erinevatest Leedu piirkondadest. Nende repertuaari kuuluvad laulud, tantsud ja ringmängud on õpitud folkloorikogumikest ja ekspeditsioonidel kohatud kaasmaalastelt. Nende esituses kõlavad arhailised pillid nagu ragai (sarved), daudytė, skudučiai (paaniflööt) ja kanklė (5-9-keelne kannel) ja nende repertuaaris on tähtis osa mitmehäälsel polüfoonilisel laulul sutartinėl. Ratilio on Leedu pärimuskultuuri tutvustanud nii kodu- kui välismaal. Ratilio asutati 1968. aastal ja sellest alates on rühma endistest ja praegustest liikmetest tekkinud kogukond, kes olenemata oma erinevatest tegevusvaldkondadest uhkusega Ratilio perekonda kuuluvad.

14. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses
15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Teikas Muzikanti

Läti

Katrīna Feldmane

Teikas Muzikanti on pärimusmuusikaansambel, mille liikmed on koos mänginud juba alates teismeeast, nüüdseks ligi 20 aastat. Läti tantsud, laulud, pidustused, tähtpäevad on koosseisule elustiili osa, mida ollakse pühendunult alati valmis jagama ka teistega. Kooskäimise üks eesmärke ongi näidata, kuivõrd elujõuline ja põnev on minevikupärand veel ka 21. sajandil. Pillidest on esindatud kokle, viiul, akordion, vilepill, mandoliin. Koosseis käib siiani koos Riias Teikase linnaosas, kus nad kõik kunagi koos elasid. Sealt ka ansamblile nimi – Teikas Muzikanti – Teikase muusikud. Enamus liikmete juured pärinevad aga Vidzeme maakonnast (Kesk-Läti) ja seeõttu kantakse esinemistel rahvariideid, mis on pärit just Vidzeme erinevatest piirkondadest ja küladest.



14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas
15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Philochoros & V-Dala spelmanslag

Rootsi

Oskar Bremer

Philochoros on Rootsi vanim rahvatantsuselts, mis asutati 1880. aastal. Koosseisu nimi tähendab tantsuarmastust. Algusaastatel korraldas organisatsioon reise ajalooliste tantsude kogumiseks ning tõi lavalaudadele palju populaarseid tantsuetendusi. Tol ajal olid kõik liikmed meesüliõpilased, mistõttu riietusid pooled neist tantsimiseks naisteriietesse. Tänapäeval pannakse rohkem rõhku tantsimise seltskondlikule aspektile ja kõik on teretulnud kaasa tantsima meelepärastes rõivastes ja rollides.

V-Dala spelmanslag asutati 1960. aastate lõpus üliõpilasorganisatsioonina ning keskendub traditsioonilise ja uuema rahvamuusika mängimisele. Organisatsioon on algusest peale olnud värvikas osa Uppsala üliõpilaselust ning kaasa on löönud mitmeid silmapaistvaid muusikuid. Igal aastal korraldatakse hulgaliselt kontserte ja seltskondlikke üritusi. Kõik on oodatud liituma ja mängima nii traditsioonilisi kui ka modernseid pille.

Philochoros ja V-Dala on viimastel aastatel üha enam koostööd teinud, ühenduslüliks armastus mängulise ja lõbusa rahvamuusika ja -tantsu vastu.


14. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri ja Vabaajakeskuses
15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Jumšan Gur

Eesti (udmurdi)

Dmitry Denisov, Inga Ignatieva, Irina Reshetnikova

Ansambel Jumšan Gur loodi Tartus elavate udmurtide poolt 2006. aastal, koos käidud on aga juba 1996. aastast alates. Ansambli nimi Jumšan Gur tähendab tõlkes 'peoviisi' ning repertuaar koosneb põhiliselt lõuna-udmurtide traditsioonilistest lauludest ja tantsudest. Üheks ansambli eesmärgiks on tutvustada udmurdi kultuuri Eestis elavatele inimestele, teine oluline eesmärk on anda seda edasi ka meie lastele.
Jumšan Gur: "Siin Eestis elades tunneme me end udmurtidena kõige rohkem just siis, kui saame kokku, laulame koos udmurdi laule, tantsime, küpsetame koos perepetše või valmistame pelmeene. Iga kohtumine on väike pidu, mis annab jõudu edasi liikuda."


14. november 18.00 Tartu kogukonnapidu Tartu Tiigi seltsimajas
15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Leesikad

Eesti (Pakri saared)

Kristiina Siig

Leesikad on Tallinna Prantsuse Lütseumi mitmekülgne tantsuansambel, kelle üheks eripäraks ja huviks on Pakri saarte tantsukultuuri õppimine ja tutvustamine, eriti noortele. Rootsikeelsetel Pakri saartel püsisid arhailised tantsuvormid käibel kauem kui mandri-Eestis. Ent 20. sajandi alguses jõudsid saartele veel nii moetantsud Euroopast kui ka rahvatantsuharrastus. Nii kujunes täiesti unikaalne ja mitmekihiline tantsukultuur, mida rõõmuga uurime-puurime.
Leesikad tegutsevad 2005. aastast. Ansamblis on üle 200 tantsija 1. klassi õpilastest vilistlaste ja lapsevanemateni; ansamblil on ka oma pillirühm. Leesikates on au sees pärimustants, mida õpitakse, nauditakse, näidatakse teistele ja eriti suure rõõmuga tutvustatakse välisfestivalidel. Lisaks tantsitakse ka eesti autoriloomingut ja osaletakse tantsupidudel.
Ansambli kunstiline juht on Kristiina Siig, õpetajateks Hedvig Haarde, Karel Johannes Vähi, Emilia Heil ja Katariina Nelli Tiisler.


14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas
15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Folklooriklubi Maatasa

Eesti

Halliki Pihlap, Helin Pihlap

Folklooriklubi Maatasa alustas tegevust 2013. aastal ning tutvustab Lõuna-Eesti ja eelkõige Tartumaa pärimust eri vormides: laulud, tantsud, pillilood, rahvajutud, mängud, rõivad jne. Koosseisu repertuaari kuuluvad nii vanemad kui uuemad tantsud, regilaulud ja 20. sajandi algusest pärit armastuslaulud. Maatasa koosseisus on pea 40 noort, kes kõik laulavad, tantsivad ja mängivad pilli. Maatasa nimi on kahetähenduslik: maatasa kui maadligi, mis viitab rühma soovile minna juurte juurde ja tutvustada pärimust võimalikult ehedal kujul, teisalt on võetud vabadus anda lauludele ja viisidele juurde omapoolne nägemus – maatasa kui pihuks ja põrmuks.


15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas
16. november 12.00 Festivali lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal

Tantsutallad

Eesti

Uve Saar

Tantsurühm Tantsutallad sai alguse 28 aastat tagasi Hugo Treffneri gümnaasiumi tollase värske huvijuhi ja tantsuõpetaja Uve Saare eestvedamisel. Esimesel õppeaastal tantsis rühmas vaid kolm noormeest ja viis neidu. Algsest käputäiest on praeguseks välja jõutud kuue rühma ehk 100 aktiivse tantsija ning suure hulga vilistlasteni. Tartu linnas tegutsevatest gümnaasiuminoorte rahvatantsurühmadest on Tantsutallad ainus, kellest on välja kasvanud tantsuansambel ja mittetulundusühing. Ansambel on osalenud kõikidel üld- ja noorte tantsupidudel Tallinnas, Tartu laulu- ja tantsupidudel, kolmel Eesti Meeste Tantsupeol Rakveres, lisaks on käidud Soome-Eesti ühistantsupidudel Helsingis (2000), Tartus (2005) ja Tamperes (2012) ning mitmetel rahvusvahelistel rahvatantsufestivalidel Lätis, Türgis, Kreekas, Küprosel, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Armeenias ja Aserbaidžaanis.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel

Eesti

Aveli Asber, Mae Viires

TÜ Rahvakunstiansambel loodi 1945. aastal, kui metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ühendati juba tegutsevad teaduskondade rahvatantsurühmad. 1953. aastal ühineti Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga ning järgmiseks 25 aastaks sai ansambli kunstiliseks juhiks Helju Mikkel. Tema loodud tantsud „Vanaisa polka“, „Otsapandjatse“, „Sõlesepad“, „Kullaketrajad“ jt kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ja on aukohal ka ansambli repertuaaris. 1978–2002 juhtis ansambli kunstilist tegevust Henn Tiivel, kelle loodud „Sangaste Jussi armuloo“ samuti tihti esinemiskavadest leiame. Alates 2005. aastast on ansambli kunstiline juht Aveli Asber, kelle loomingust tuntuim tants on „Kuhaanuška“.
Praegu tantsib TÜ Rahvakunstiansamblis kuue segarühma, kahe neiduderühma ja nelja lasterühma jagu tantsijaid, kelle tantsusamme suunavad lisaks Avelile treenerid Mae Viires, Kärt Vuks, Margit Metsla-Rebane ja Vilja Vendelin-Reigo.
Nagu rahvatantsurühmadel kombeks, osaleb ka TÜ Rahvakunstiansambel suurematel ja väiksematel tantsupidudel. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud kevadkontsert, kus astuvad üles kõik ansambli rühmad.
Tartu Folgil osaleb noorem segarühm.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Tarbatu

Eesti

Kristel Maruste

Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu on elav ja traditsiooniderikas tantsuansambel Tartus, mille juured ulatuvad tagasi aastasse 1951. Käesoleva hooaja lõppedes tähistab ansambel oma kolmveerand-sajandi-pikkust tantsuteed suure juubelikontsertiga. Aastakümnete jooksul on Tarbatut juhtinud paljud kirglikud juhendajad ning sellest on kasvanud tuntud Eesti rahvatantsukultuuri esindaja. Alates aastast 2022 on Tarbatu kunstiline juht Kristel Maruste.
Suurt tähelepanu pööratakse tantsude päritolulugudele ja jutustustele – see aitab tantsijatel täita kogu ruumi jutustatava looga, mille keskmes on publik. Teiselt poolt viljeleb Tarbatu uusloomingut ning toob igal aastal lavale oma juhendajate loodud uusi tantse. Tarbatu on enamat kui lihtsalt tantsurühm: see on elav osa eesti rahvapärandist, kus rahvatants ja nooruslik energia toovad inimesed kokku.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Triskel

Eesti

Kelli Kärsna

Tartu Rakendusliku Kolledži rahvatantsurühm Triskel on Tartust pärit rahvatantsurühm, kus armastatakse head tantsu ja ühiseid tegemisi. Erinevatest eluvaldkondadest kokku tulnud seltskonda ühendab sõprus ja tantsurõõm. Tantsime nii pärimuslikke kui ka autoritantse.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Vassakule

Eesti

Maire Jürgel, Minna Presmann, Meelika Kaarna, Kertu Kaarna

2010. aastal loodud Kaitseväe Akadeemia tantsuansambli Vassakule all tegutseb kolm segarühma ja üks neiduderühm. Meie tantsijad on peamiselt tudengiealised hakkajad noored, keda juhendavad Maire Jürgel ja Minna Presmann (segarühmad) ning Meelika Kaarna ja Kertu Kaarna (neiduderühm).

15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Röntyskä

Eesti (ingerisoome)

Juha-Matti Aronen, Merje Malkki

Folkloorirühm Röntyskä on Tartus ingerisoomlaste seltsi juures toimetav rühm. Paarikümne aasta jooksul oleme õppinud Ingerimaalt teadaolevat tantsupärimust ja seda huvilistega jaganud, nii esinemistel kui tantsutubades. Tantsu ja laulu kõrval oleme valmistanud endale rahvariided, käinud Ingerimaa külades oma esivanemate mälestuste jälgedes ja püüdnud jõudumööda Eesti ingerisoomlaste kogukonnaelus kaasa lüüa.
Praegu kuulub rühma lisaks ingerisoome päritolu liikmetele ka neid, keda on köitnud ingerisoome tantsude omapära ja nad on jaganud meiega oma aega ja rõõmu. Sest tantsida on ikka mõnusam siis, kui meid on rohkem. Nii tantsijaid kui pillimehi.
Rühma nimi on pärit Põhja-Ingerist tuntud laulutantsudest – röntyskätest.

14. november 18.00 Tartu kogukonnapidu Tartu Tiigi seltsimajas

Leigarite Tartu rühm

Eesti

Leaanika Parra, Tuuli Torop, Katariina Nelli Tiisler, Sille Kapper-Tiisler

Rahvakunstiselts Leigarid asus Eesti folkloorimaastikul tegutsema 1969. aastal Tallinnas. Repertuaaris on lood ja tantsud, mis olid omal ajal esivanematele armsad. Vanemate eeskujust õppides saab pärimuslik tants, laul, mäng ja rahvarõivaste kandmine elu harjumuspäraseks osaks, millest loobuda pole niisama lihtne ja ega tahagi. Nii moodustasid Tartusse õppima asunud tantsijad 2021. aasta sügisel esmakordselt Leigarite Tartu rühma, et jätkata omaseks saanud elustiili, sh sinna kindlalt kuuluvaid tantsutreeninguid, koos vanade sõprade, aga ka uute kaaslastega. Tänaseks tegutseb Leigaritel Tartus kaks segarühma ja laulu-pillirühm.
Foto: Raul Rosin

14. november 18.00 Tartu Tartu kogukonnapidu Tiigi seltsimajas
15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Tantsuselts Pikne

Eesti

Raul Markus Vaiksoo

Tantsuselts Pikne sai alguse noorteorganisatsiooni YFU tantsurühmana 2017. aastal. Selle lühikese ajaga on tantsijaid olnud nii Saksamaalt kui Jaapanist, viljeletud on aga ikka eesti rahvatantsu. 2019. aastal võttis seltskond endale uue nime: „Pikne“ tähistab püüdu teravate ja täpsete tantsusammude poole, teisalt aga mõttevälgatusi pärimuse ja klassikal põhineva lavatantsu põimimisel. Pärimustantse käib Piksele õpetamas Helin Pihlap Folklooriklubist Maatasa, kaasaegsete liikumis- ja lavatehnikatega tegeleb Saara Liis Jõerand, kunstiline juht on Raul Markus Vaiksoo.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Härmatise vilistlasrühm

Eesti

Agnes Tuule Nöps, Oliver Kiho

Härmatise vilistlasrühm sai alguse 2022. aastal, kui hiljuti Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud tantsijad otsustasid luua XIII noorte tantsupeoks omaenda rühma. Rühm on esinenud nii kodumaisele kui ka välismaa publikule. Kogemuste nimekirja on viimase aasta jooksul lisandunud nii kohalikud tantsupeod Kagu-Eestis ja Tartus kui ka esinemised kultuurisündmustel ning ise korraldatud suvine kontsert. Härmatise vilistlasrühmas tantsib nüüdseks juba 32 noort ja rühma teeb lisaks kõigele muule eriliseks veel see, et juhendajad on ühtlasi ka ise tantsijad.

15. november 16.00 Festivali galakontsert Vanemuise kontserdimajas

Nadiia

Eesti (ukraina)

Janika Oras

Tartu ukraina rahvalauluring Nadiia (Lootus) sai kokku 2022. aastal, varsti pärast sõja algust, et laulda ukraina rahvalaule, toetada lauluga Ukrainat ja hoida lootust südames. Laulame põnevaid mitmehäälseid laule Ukraina eri piirkondadest ja selle kõrval ka armastatud rahvalikku repertuaari.

14. november 18.00 Tartu kogukonnapidu Tartu Tiigi seltsimajas

Väike Hellero

Eesti

Janika Oras

Väike Hellero on juba 30-aastane lauluseltskond, kellele regilaulude laulmine on loomulik elu osa. Jätkame suure Hellero traditsioone ja laulame nii eesti kui seto regilaule ja nende kõrval alati rõõmuga ka teiste soomeugri rahvaste laule.

14. november 18.00 Tartu kogukonnapidu Tartu Tiigi seltsimajas

Klopandi

Eesti

Diana Tarto

Naisrühm Klopandi on koos käinud 1978. aasta sügisest, mis teeb meist Luunja valla vanima rahvakultuurikollektiivi. Tantsime nii pärimus- kui autoritantse. Oleme mitmel korral saanud osa võtta tantsude loomisest ja peame meile loodud tantse väga erilisteks. Meie lemmikpidu on Eesti Naiste Tantsupidu. Aastal 2025 osalesime XXI üldtantsupeol „Iseoma“, mille jaoks valmistas meid ette tantsija meie oma ridadest. 2025. aasta sügisest juhendab meid Diana Tarto.


15. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Trambali

Eesti

Elen Rebane

Luunja rahvatantsuselts Trambali tegi oma esimesed ühised tantsusammud 2012. aastal. Nimi Trambali tuleneb Lõuna-Eesti murdest – trambalit lööma ehk tantsima. Me kanname Tartu-Maarja kihelkonna rahvariideid, millega oleme tantsinud nii kohalikel tantsu- ja laulupidudel kui ka vabariiklikel pidudel, samuti osaleme rahvusvahelistel folkloorifestivalidel Eestis, Ungaris ja Tšehhis. Lisaks tantsimisele seovad meid sõprus ning sportlikud ja meelelahutuslikud ühistegevused koos peredega (matkad igal aastaajal, ühisvõistlused ja -tantsimised jpm).


14. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Alamakstud Härrad

Eesti

Romet Allingu, Brett Hiiob

Ansambel Alamakstud Härrad on rõõmust ja ehedusest pakatav koosseis. Härrad mängivad vanemaid tantsu- ja laululugusid. Sealhulgas kõlavad esiisade ja esiemade laulikutest õpitud möödunud aegade hitid. Esitusest kumab meestelaulu võlu ja õrnust, spontaansust ning
humoorikat ja vahetut lähenemist publikule ning muusikale.
Koosseisu kuuluvad:
Romet Allingu – lõõtspill, akordion, I sopran
Brett Hiiob – viiul, II sopran


14. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Kaera-Marid

Eesti

Viivika Kook

Võnnu naisrühm Kaera-Marid tähistab oma kolmekümendat tegevusaastat. Igal pool on tantsitud ja ringi vantsitud: Võnnu, Tallinn – pole paha; Tartu, Põlva – ei jää maha. Tantsitud nii liival, murul, asfaldil ja okkapurul.


14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas

Kaaruskrapp

Eesti

Viivika Kook

Võnnu segarahvatantsurühm Kaaruskrapp alustab oma üheksandat hooaega. Koos käib vahva kamp, kellega on esinetud nii siin- kui sealpool Emajõge.


14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas

Wenden

Eesti

Viivika Kook

Wenden on Võnnu vanaemade rühm, kellel tantsulust jalgades ja südames.

14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas

Hää miil

Eesti

Hää miil ühendab kaks Kastre külapillimeest - Raul Roosiväli (Lõuna-Eesti lõõts) ja Kalle Vassila (külakannel). Repertuaaris on rahvalikud laulud ja pillilood, mida saadab ehe ja mõnus huumor. Koosseis on rahvale rõõmu pakkunud juba 15 aastat. Küsimusele, et miks on ansambli nimi Hää miil, on mehed vastanud, et sellepärast, et meel on hää.


14. november 18.00 Võnnu kogukonnapidu Võnnu kultuurimajas

Tartu Tantsuklubi

Eesti

Tartu Tantsuklubi on Eestis üks vanimaid tantsuklubisid ja kindlasti ka üks elujõulisemaid. Tartu tantsuklubi läbivaks sisuks on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse Eesti külapidude tantsumuusika. 2024. aastast on tantsuklubi tegevuse koordinaator Mia Ruus.

15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Folklooriklubi Maatasa noorterühm

Eesti

Halliki Pihlap

Tartu Folklooriklubi Maatasa tegeleb peamiselt Lõuna-Eesti pärimuse uurimisega ja seda erinevates valdkondades: laulud, tantsud, pillilood. Noorterühm ühendab huvilised vanuses 10-17 ning koos käib pea 20 sõpra, kes on avanud oma südame pärimusele ning kutsuvad kõiki endaga kaasa laulma ja tantsima.

14. november 18.00 Tartu kogukonnapidu Tartu Tiigi seltsimajas

Luunja lasterühm

Eesti

Liis Tenno

Luunja lasterühm alustas oma tegevust 2025. aastal ja hetkel tantsib rühmas 21 särasilmset algklassilast (1.-3. klass). Tantsutrennid on täis rõõmu, mängulisust ja tantsu.

14. november 18.00 Luunja kogukonnapidu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Regina Mänd

Eesti

Regina Mänd on mitmekülgne pärimusmuusik, viiulimängija, õpetaja ja helilooja, keda inspireerivad ühtaegu nii sajanditetaguste külapillimeeste ehe ja aus mängustiil kui ka žanritevahelistes kooslustes tekkivad hetkesähvakad ja sarnasuste äratundmised.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

KARMOŠKAÄSSAD

Eesti

Tantsu- ja kultuurikodu MODUS karmoškapunt KARMOŠKAÄSSAD on välja kasvanud seto kultuuri klubist ja nime saanud esimese pillitsura vaarema neiupõlve nime järgi. Koossseisus on, nagu kaardimänguski, 1 - 4 ässä ehk karmoškamängijatm, kellest folgil osalevad kolm: Kerla Kalm, Oskar Harry Hazlehurst, Ando Temmo Torm. Repertuaaris on lood pärimusmuusikast popmuusikani ehk kõik, mida karmoškaga mängida on võimalik. Kandev osa lugudest on seto päritolu.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Sirgutii

Eesti

Sirgutii (tartu murdes Linnutee) on lõbusaid rahvamuusikuid ühendav kollektiiv, kelle lugude varamus leidub vanemaid tantsuviise ja rahvalaule eri Eesti paigust ja naabermaadest. Koosseisu kuuluvad Mare Lillak (akordion, laul), Andriela Rääbis (flööt, laul), Ingrid Vinn (kontrabass, laul), Anti Lillak (akustiline kitarr, laul) ja Ako Rääbis (klarnet, laul).

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Karoliina ja Jürgen

Eesti

Karoliina ja Jürgen on kaks noort rahvamuusikut Tapa vallast. Pilli mängimisega on mõlemad tegelenud 8 aastat, praegugi õpivad veel Tapa Muusika- ja Kunstikoolis pärimusmuusika erialal. Karoliina mängib eesti lõõtsa ja karmoškat, Jürgen mängib mandoliini ja kitarri. Pärimusmuusika armastusel on oluline roll mõlema noore muusiku arenguloos ja seega on ehe pärimusmuusika tähtsal kohal kollektiivi repertuaaris. Noored on öelnud, et just sellise muusikaga suudavad nad edasi anda enda emotsioone ning pakkuda rahvale head ja veel paremat tantsumuusikat.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Näppepildurid

Eesti

Tapa muusika- ja kunstikooli näppepildurid on vahva punt noori, kes alustasid oma särisevat koosmängu 2022. aastal. Mängitakse erinevaid pärimuslikke palasid kodumaalt ja kaugemalt. Koosseisu kuuluvad Tapa MKK muusikaosakonna praegused ja ka vilistlase kraadiga näppepillimängijad õpetaja Tanel Sakritsa juhendamisel. Lisaks on koosseisus juba ka noori multiinstrumentaliste, niiet üllatusi juhtub alati kindlasti. Rõõmsate kohtumisteni!

15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Õed-vennad Ristikheinad Vähendatud Koosseisus

Eesti

Kristjan Häggblom

Õed-vennad Ristikheinad Vähendatud Koosseisus muusikute koosseis, kes kirjeldab oma tausta järgmiselt: "Õed-vennad Ristikheinad on muusikaline ansambel, mis tõstab esile intiimseid ja südantsoojendavaid helisid. Nende muusika kõneleb armastusest, perekonnast ja looduse ilust ning loob kuulajates erilise ja meeldiva tunde. Ansambel koosneb kahest talendikast õest-vennast, kes jagavad ühist armastust muusika vastu. Nende nimi „Ristikheinad” peegeldab nende juuri ja sidet loodusega. Kuigi ansambli koosseis on vähendatud, ei jää sellest tulenev helikvaliteet ega emotsionaalne jõud sugugi tagaplaanile. Bändi liikmed on õppinud muusikat varajases nooruses ning on aastatega oma oskusi täiendanud ja täiustanud. Nende harmoonilised kooskõlad ja täpne pillimäng on hämmastavad ning kajastavad nende pühendumust muusikale. Ansambel on andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning nende muusika on leidnud koha paljude muusikasõprade südametes. Nende esinemised on alati oodatud sündmused, kus inimesed saavad nautida kaunist muusikat ja luua emotsionaalseid sidemeid. Ansambli intiimne ja südamlik lähenemine muusikale jätab kuulajatele alati sooja ja rahuloluvaistva mulje. Olgu see kontserdil, plaadil või voogedastusplatvormil kuulates.”
Bändis mängivad erinevaid pille Kristjan Häggblom ja Renee Trei.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

4/4

Eesti

Oleme rõõmsameelsed Maatasa viiuldajad ja toome teieni meile isikupärast pärimust, mis on meile kõrva ja kätte jäänud.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Humin

Eesti

Humin on aastal 2020 kokku tulnud omaloominguline pärimusmuusika ansambel. Humin tähendab tasast, ühetoonilist tumedat undamist, heaks näiteks on metsa humin. Samatähenduslikud sõnad on ümin, sumin, kumin. Muusikas võiks seda sõna kasutada näiteks burdooni sünonüümina. Humin sai meile koduseks kuna meie muusika on eriilmeline, aga vahest võib kuulda ikka mõnda huminat-üminat ning soovime, et see sõna leviks eestis rohkem oma ilu ja tähenduse poolest.

Meie muusikas on tunda segu folgist, popist, jazzist ning meie lood räägivad elust enesest ning meie endi kogemustest. Aastal 2023 täiendasime oma muusikalist pagasit Šotimaal, tuues kaasa veidike šoti hõngu oma lugudesse.

Koosseis:
Helina Sommer- viiul, iiri madalvile, laul
Eric Manni- kitarr, perkussioon, laul

29.08.2025 ilmus meie debüütalbum “Humin”.

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

missa sonid

Eesti

Duo "missa sonid" koosneb Meelis Pihlapist ja Oskar Nursist, kes on oma põhipillidelt basskitarrist ja trummar. Tartu Folgi juubelil duona esmakordselt üles astuv rütmigrupp soovib eksperimenteerides avastada, mis rütmid ennast pärimuses peidavad ja vastata küsimusele, mis meid kõiki painab: Kas viisipillid on ülehinnatud?

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Üks vioola liiga palju

Eesti

ÜKS VIOOLA LIIGA PALJU
Tartu Folgi tungival kuid soojal soovil kokku tulnud uhiuus tandem, kes mängivad mida iganes ja esitavad keda iganes. Kõike seda dikteerib juba pidupäeva tähtede seis ja postimehe päevahoroskoop. Kõigi ennustuste kohaselt on aga ilmselt üsna kindel järgmine - üks vioola saab olema liiga palju.

Maria Ridbeck - üks vioola
Kristjan Häggblom - kindlasti midagi muud

Kohvikulava 19.30-00.00 Vanemuise kontserdimajas

Ķocis

Läti

Solveiga Kūlaine

Liepāja laste- ja noortekeskuse folkloorigrupp Ķocis on tegutsenud 1996. aastast. Rühm ühendab noori vanuses 6-21, kellele pakub huvi oma kultuuri ja pärandi tundmaõppimine läbi muusika. Rühma liikmed tegelevad laulmise, pillimängu, pärimusmängude mängimisega, lugude ja naljade jutustamisega. Folkloorigrupp Ķocis võtab osa võistlustest ja Läti tantsu- ja laulupidudest ning külastab ka kontserte ja festivale nii kodu- kui välismaal.

15. november 19.30 Festivali tantsuklubi Vanemuise kontserdimajas

Kaarel Kuusk

Eesti

Kaarel Kuusk on eesti muusik ja helilooja, kelle loominguline helimaailma ampluaa ulatub pärimusmuusikast ja jazzist kuni elektroonika
ning teatri- ja filmimuusikani. Kaasa on tehtud mitmetes bändides nagu Soulsome, Kangelased, Etnosfäär, viimastel aastatel on aga kompass olnud
kaldu teatrimaailma poole ning kaasa on tehtud etendustes nagu “Carmen”, “Neljas õde”, “Lilli”, “Hing kurgus”, seda nii muusikalise kujundajana
kui algusest lõpuni laval. Viimasest suuremast plaadikeerutamisest (Läbi Linna: Ülejõe) on veidi aega möödas.
Aga jalg annab veel siiani tunda.
On aeg vibratsioon taas valla päästa.

15. november 00.00 Etnodisko