Kultuurivahetusõhtu Belgia tudengitega

6.-10. novembril käisid Tartus külas 20 belglast Leuveni ülikoolist, kelle giidideks oli kaks eestlast, nende hulgas ka mina.

Belglased õpivad õppekaval “Dietetics and Nutrition”, mis on seotud toitumisega. Nende ülikool on üks piirkonna tugevamaid, mistõttu on ka nende jaoks sage, et mõne kursuse kordamise tõttu või muudel põhjustel teevad nad tihti koostööd ka teiste kursuste tudengitega. Nende õppekavas on ette nähtud, et neil on mitu kohustuslikku välispraktikat, milleks üks osutus olema kõnealune praktika Eestisse (esialgu plaanisid nad minna Hispaaniasse, aga erinevatel kaalutlustel otsustasid Eesti kasuks).

Ajakava Eestis nägi belglastel välja selline, et nad saabusid 5. novembril Tallinnasse ning leidsid oma tee Tartusse – kusjuures kõik ööbimised ja transpordi pidid nad oskama endale ise korraldada – tublid! Tartust lahkusid nad 10. novembri hommikul, veetsid ööpäeva Tallinnas ja lahkusid eestist 11. novembril. Nädala sees tehti koos väga palju huvitavaid tegevusi: räägiti oma (toidu)kultuuridest ja tehti mängulisi tegevusi, tutvuti Tartuga.

Eestlaste jaoks oli tegemist ülikooli vabaainega, mille eesmärk oli pikemas perspektiivis tekitada sõprussuhted kahe teise riigiga, et tekitada võrgustik, kus saab regulaarselt üksteist külastamas käia ja erinevaid kultuurseid ja akadeemilisi tegevusi teha. Kursus, mis puudutas eestlasi, kandis nime “Tervislike, hooajaliste, kohalike ja kestlike toiduvalikute edendamine. Rahvusvaheline terviseedenduse projekt”.

Täpsemalt nädala tegevustest: alustuseks tutvustati esmaspäeval üksteisele omi (toidu)kultuurilisi aspekte ja taustu, mille järel jaguneti rühmadesse, et belglased saaksid oma õppepraktika raames hakata valmistama projekti. Nende eesmärk oli valida sihtrühm, kellele luua toitumuslikke faktoreid arvesse võttes nn tervislik toidukord, arvestades omakorda meie toidukultuure ja tavasid. Rühmasid oli neli ja üks neist tegi lõpuks rosolje ja kartulisalati laadseid toite, teine erinevaid pirukaid, kolmas uudse pikkpoisi ja kartulipudru ning neljas juustukoogi õuntega. Teisipäeval osaleti Uku Vainiku toidu ja toidukultuuri temaatilises loengus ning osteti poest toiduaineid.

Kohtumine Maatasaga

Kolmapäeval oli minu silmis nädala kulminatsioon. Kõigepealt toimus kokkamine ja toitude maitsmine VOCO köökides – kuigi mõned toidud olid meile harjumuspärasest väga erinevad, maitsesid kõik väga hästi! Peale seda käisid belglased Eesti Rahva Muuseumis, mis meeldis neile väga. Nad lõpetasid seal kell 18 ning peale seda olime peaaegu et päevase etteteatamisega planeerinud neile ka Maatasa poolt kultuurilise üllatuse. Kutsusime nad enda juurde Tartu Kristliku Noortekodu katuse alla, et tutvustada neile oma tegevusi. Rääkisime, mida teeme, kus käime ja paljugi muud.

Seejärel laulsime nendega üheskoos – valisime väga spetsiifilise loo, kus oli väga palju täpitähti. Alguses pakkus see neile raskust, aga tulid kenasti kaasa. Seejärel mängisime nendega hobusemängu – esmalt näitasime ette, pärast valisid nad endi hulgast hobuse ja hundi. Neile meeldis see väga, nad muutusid väga elavaks. See võimendus veelgi enam, kui pakkusime neile võimalust proovida meie rahvariideid. Lõpuks oli kõigil mingi rahvariide element seljas ning oligi õige aeg õpetada neile ka üks tants – Kikkapuu.

Sellega ka lõpetasime meie endapoolse kultuuritutvustuse, mille üle nad olid väga tänulikud. Peale seda läksid nad õhtust sööma ning neljapäeval tutvustatigi oma projekte. Kõige selle kõrvalt jagus aga ka kuhjaga aega, et tutvuda ka üksteise igapäevamuredega, kohalike kultuuridega, tavadega, aga ka igapäevarõõmudega. Räägiti erinevatel teemadel, käidi Tartus erinevates kohtades ja saadi omavahel sõpradeks. Hüvastijätt oli keeruline kõigilie, mille põhjal saab ainult järeldada, et kultuuriprogramm oli oma eesmärgi täitnud ning saab ainult ootama jääda järgmisi kohtumisi!

Mart Kirotar

Fotod: Maatasa ja Leuveni ülikooli tudengite erakogu

13. november 2023 | Uudised
Jaga postitust sotsiaalmeedias