Tunnustus Maatasale – Tubli tegija 2021

15. veebruaril tänas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartumaa Omavalitsuste Liit tublisid tegijaid rahvakultuuri valdkonnas. Üritus algas Pala kultuurimaja (Peipsiääre vald) juures ühise kelgutamisega. Koht oli imeilus. Kes soovis võis kelgutada, kes soovis võis kuulata teetassi ja sooja lõkke ääres Madli Telleri luuletusi. Järgnes kontsert Pala kultuurimajas, kõigile pakuti kodust kalasuppi ja kooki. Kuulda sai Ergo-Hart Västriku esituses Kodavere murdes laule. Konferansjee Imre Nõmm esitas samuti kõik tekstid Kodavere murdes. Tegemist oli gümnaasiumis õppiva noormehega, kes oli murdekeele saanud selgeks oma vanaemalt.

Kodavere Pärimuskeskus pärjati tiitliga Aasta Kultuuritegija 2021. Esile tõsteti Kodavere keele elavdamisega seotud algatusi ja ettevõtmisi. Tiitliga “Kultuuripärl 2021” tunnustati pärimuskeskuse juhatuse liiget Reet Kruupi. Keskuse juhatuse esimees Ergo-Hart Västrik sai Aasta Kultuuritegija tunnustuse kui pärimuskultuuri alaste ürituste korraldaja ja Kodavere keelekooli eestvedaja.

Tartu Folklooriklubi Maatasa tunnustati tiitliga “Tubli tegija 2021” pühendunud töö eest pärimuse hoidmisel, õpetamisel, silmapaistvaks tegemisel ja Tartu Folk-Offi korraldamisel. Tänuüritusele olid kutsutud Halliki ja Helin Pihlap.

Halliki Pihlap: “Mulle väga meeeldis, et üritus toimus Kodaveres. Minu juured on Kodaveres. Väga liigutav oli näha, kui pühendunult inimesed toimetavad oma kodukoha pärimuse hoidmisel. Palju õnne kõigile, keda tunnustati. Ja neid oli nii toredalt palju.”

Tänuüritust korraldas Eesti Rahvakultuuri Keskus. Eesti Rahvakultuuri Keskus tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse postitus Facebookis:

Tartumaa kultuuritöötajate tänuüritusel 15. veebruaril, anti üle Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirjad ja Tubli tegija tunnustused. Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhataja Kaja Allilender ütles, et vähe on neid valdkondi, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas. „Kultuur on seal kirjas, kuid me kõik teame, et kui pole inimesi, kes kultuuri hoiaks ja seda südames kannaks, siis läheks väga raskeks. Täname teid kõiki, et peate rahvakultuuri oluliseks ning annate edasi, meie esivanemate lugusid ning tutvustate tegevusi, mis elava pärandina kasutuses on,“ märkis Allilender. Lisades, et rahvakultuur pole üksnes rahvatants, koorilaul, toit, harrastusteater, käsitöö ja kunst, vaid väga oluline on meie oma emakeel. „Eesti on rikas oma keeleruumi poolest, sest peale armsa kirjakeele, on meil murded. Murded avavad eesti keele ja meie endi sügavust rohkem kui arvata oskame. Eri paikkondade inimesed on läbi aastasadade rääkinud eri murdeid ja see teeb meid kõiki rikkamaks.“

Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst tutvustas tunnustuste saajaid ning õnnitles ja tänas kõiki, kes rahvakultuuri oma südames kannavad ja oma panuse kultuurimaastikul annavad. Folkloorirühm, kes uurib Lõuna-Eesti (eelkõige Tartumaa) rahvapärimust nii tantsudes, lauludes, rahvajuttudes kui pillilugudes, repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel väga moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood, mida antakse edasi võimalikult autentselt.„Nende laste- ja noorterühm on pea 40-liikmeline kogukond, mis aasta-aastalt ikka suureneb. Ebatavalisel ja pingelisel koroona-aastal leiti tavapärastele tegevustele alternatiive, et tegevus saaks ikka jätkuga, näiteks kontserdid akna all ning veebiklubid. Kuid 2021. aastal anti välja ka mitu muusikavideot, tähistati rahvakalendripäevi, kaasalöömine rändlavastuses Läbi linna, osaleti konkurssidel, anti kontserte üle Eesti ning korraldati rahvusvaheline festival Tartu Noorte Folkloorifestival Folk-Off. 16. veebruaril tähistas kollektiiv oma üheksandat sünnipäeva. Eesti Rahvakultuuri Keskuse „tubli tegija“ tunnustuse sai südamega tehtud töö, õpetamise ja silmapaistvaks tegemise eest ning Tartu Folk-Offi korraldamise eest – Tartu Folklooriklublile Maatasa. Juhendajad Halliki Pihlap ja Helin Pihlap,“ ütles Grauberg-Longhurst.

Illustraator, kirjanik, ikooninikerdaja ning vanausuliste kultuuri ajaloo ning kultuuri uurija sai samuti Tubli tegija tunnustuse. „Tema sulest on ilmunud mitmeid vanausuliste kultuuri tutvustavaid teoseid ning 2021. aastal ilmus eesti keeles kolmas osa tema poolt loodud põnev muinaslugude raamat lastele uudishimulikust, targast ja jutukast kalast Rjapušast ehk Rääbust. Raamatus saavad lugejad teada Peipsi järve asustavast kalarahvast ning Peipsimaal elavatest inimestest, nende kommetest, eluviisist ja ajaloost. Autori tehtud erilises tehnikas illustratsioonid annavad raamatule suure väärtuse. Tunnustuse saaja on ainus puulõikeliste trükipakkude tehnoloog Eestis. Puulõikelisi trükipakke hakkas ta valmistama 2012. aastal ning tema trükipakkudega trükitakse kangaid Peipsimaa Külastuskeskuse töökojas. Tänapäeval oskavad neid valmistada üsna vähesed meistrid. Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tubli tegija tunnustuse saab südamega tehtud töö eest vanausuliste kultuuripärandi eestvedaja ja hoidjana Pavel Varunin,“ märkis Grauberg-Longhurst.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse „Tubli tegija tunnustus läheks veel kollektiivile, kes on Eesti teatrimaastikul pea 10. aasta vältel panustanud harrastusteatrikunsti loomisse, arendamisse ja tutvustamisse väga aktiivselt – lavale toodud 51 lavastust, osaletud igal aastal vähemalt kolmel teatrifestivalil ning esindatud Eesti harrastusteatrit mitmetel rahvusvahelistel harrastusteatrite festivalidel nii Eestis kui välismaal. 2021.a. oli kultuurisündmuste loomise osas väga keeruline, kuid sellele vaatamata õnnestus kollektiivil välja tuua suur suvelavastus „Kuningal on külm“ (peaosas Jan Uuspõld) ning korraldada MONOMAANIA festival. Kollektiiv osales kahel rahvusvahelisel amatöörteatrite festivalil (Sillamäel ja Stuttgardis), kus saadi eripreemiad. Veel osaleti kolmel üleriigilisel harrastusteatrite festivalil (Palamusel/Kuremaal, Elvas ja Keilas), kus nopiti mitmeid näitlejapreemiaid, eripreemiaid, publikulemmiku preemia ning said XX Külateatrite festivali laureaadiks lavastuse “Kassi-hiire mäng” eest (lavastaja Jaak Allik).

„Tartumaa ühe harrastusteatri tulihingeline eestvedaja on teatri asutaja, kunstiline juht, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja Aire Pajur. Grauberg-Longhurst lisas, et Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tubli tegija läheb märkimisväärse panuse eest Tartumaa harrastusteatri rikastamise ja edendamise eest harrastusteatrile Lendteater. Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukiri anti erakordselt haruldasele ja kogu oma elu kultuurile pühendanud inimesele. „2020. aastal tähistas ta oma 75. juubelit ning 2021. aastal sai täis 20. aastat Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi eestvedamisest. Algselt küll raamatupidamise osas appi kutsutud, kuid juba peagi tegevjuhiks saanud. Koostöös erinevate Tartumaale ja linnale oluliste kultuuritegelastega on läbi aastate korraldatud suuri sündmusi, koolitusi, kontsertsarju, linnaosade päevi. Läbi TRAKSi on ta andnud suure panuse Tartumaa kultuurimaastikule. Tänapäeval on TRAKSi alla kogunenud erinevate rahvakultuuri valdkonna ringijuhid, kollektiivid ja rahvamuusikud, keda ta aitab ja toetab. TRAKSi alt kirjutatakse projektitaotlusi erinevatesse fondidesse ja projektivoorudesse. Tunnustuse saaja aitab rahvakultuuri valdkonna inimesi nii projektide sisu kui ka eelarve koostamisega. Kuna Tartu linna kollektiivid ei ole ükski omavalitsuse palgal, siis on TRAKS nad oma tiiva alla võtnud. Rahvamuusikud üle-Eesti on TRAKSi liikmed,“ tutvustas Grauberg-Longhurst tunnustuse saajat. Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja sai Tartumaa rahvakultuuri valdkonda panustamise ja eestvedamise eest Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevuskoordinaatorile Ellen Napits.

Samuti sai tänukirja inimene, kes on aastakümneid panustanud Tartu linna ja ka maakonna pärimuskultuuri edendamisse ja hoidmisesse. Tema poolt algatatud ja elluviidud folkloorisündmused on mitmekülgsed ja harivad, pakkudes kaasalöömise võimalust eri vanuses põlvkondadele, aga ka siin elavatele erinevatele rahvustele. „Covidi eriolukorras leidis ta 2021. aastal alternatiivseid lahendusi traditsioonilistele sündmustele ning osalejaid oli kordades rohkem kui varasematel aegadel. Näiteks aktsiooni „Hakkame santima!“ kadripäeva sündmusel XVII Tartumaa laste ja noorte pärimuspidu Taaderandi talisted osales üle mitmesaja väiksema ja suurema osaleja. Sündmus toimus välitingimustes. Uued lahendused tõid rohkem inimesi pärimuskultuuri juurde ning tegid meie vaimse kultuuripärandi linnarahvale nähtavamaks,“ märkis Grauberg-Longhurst. Lisades, et tunnustatav on Tartumaa vaimsekultuuripärandi töögrupi liige. „Ta teeb oma tööd suure pühendumuse ning kogukonda sütitava eestvedamise, kaasamise ja innustamisega. Tema järjepideva 30 tööaasta sisse mahub hulganisti maakondlikke laste ja noorte folklooripäevi, kevad-suviseid Taaralinna taaderante ning sügis-talviseid Taaderandi talisteid, rahvarõivapäevi ning rahvarõivaste tuulutamisi. Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja saab pärimuskultuuri hoidmise, tutvustamise ja nähtavamaks tegemise eest läbi Tartumaa laste ja noorte pärimuspeo Taaderandi talisted Tiigi seltsimaja kultuurispetsialist Tiina Konsen.“

Kolmas tänukiri läks inimesele, kellel 2021. aastal täitus 50. eluaasta ning kes on viimased 20. aastat töötanud Rannu Rahvamajas juhatajana, panustades Rannu piirkonna kogukonna, käsitöö ja kultuuri valdkonda. Seisnud rahvakultuuri kollektiivide eest ning viinud ellu hulganisti rahvakultuuriga seotud sündmusi, koolitusi, laatasid. „Tema algatusel on Rannu rahvamajas toimunud harrastusnäitelejate suvekoolid, mis on lõppenud etendusega; rahvatantsijate talvine tantsufestival „Tantsutallad“; erinevad käsitöötoad lastele, noortele kui ka täiskasvanutele (näiteks savi, rahvariided, lillemantlid jne); kõhutantsuring ja idamaised peod. Rannus armastavad käia ka teatrid, kuna seal on väga suur lava ja alati soe vastuvõtt. Rahvamajajuhina on ta väljaspool rahvamaja korraldanud mitmeid aastaid muinastulede ööd augusti lõpus Jõesuu külatuskeskuses, külapäevasid erinevates Rannu piirkonna külades, Rannu piirkonna kohvikute päeva koostöös Konguta piirkonnaga, lisaks korraldanud sündmusi Tulimäel Armuorus,“ tutvustas tunnustuse saajat Grauberg-Longhurst. Selgitades, et koostöös naisseltsiga on ta organiseerinud Rannu lahingu aastapäeva, 24. veebruari iseseisvuspäeva, 23. juuni võidutule vastuvõtmist ning pikaaegse traditsiooniga jõululaata. „Liis on aktiivne ka kogukonnatöös, kus kaasab kogukonda, et korraldada oma inimestele just seda, mida kogukond soovib. Et Rannus oleks kultuurne elada. Pikaaegse ja tänuväärse kultuurivankri vedamise ja rahvakultuuri edasikandmise ning hoidmise eest saab tänukirja Rannu rahvamaja juhataja Liis Jaamets.“