Kevade pühitsemine

17. mail esietendub Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis kogukondlik pärimuslavastus “Kevade pühitsemine”, mis tutvustab kevadiste tähtpäevadega kaasnevaid tavasid ja uskumusi. Kevad pole eesti rahvausundis lihtsalt aastaaeg; see on aeg, mil loodus, inimesed ja üleloomulik maailm on tihedalt seotud. See on aeg, kus õigete rituaalidega saab mõjutada kogu aasta käekäiku. Pärimuslik kontsertlavastus “Kevade pühitsemine” elustab kunagised tavad ja liigub koos päikesega varakevadest hiliskevadesse. Lavastus viib meid Lõuna-Eesti külaolustikku, kui kõlasid karjaste huiked, vilepillilood, loomad ampsasid kevadist rohtu, hundid otsisid kerget saaki, kõrtsides oli melu, kiiged naksusid ja tantsupõrand põntsus.

Lavastuses astuvad üles Folklooriklubi Maatasa kolm koosseisu – lapsed, noored ja täiskasvanud. Erinevad vanused annavad eheda läbilõike külakogukonnast, kus ka kõige pisemal on oma rida ajada. Näha ja kuulda saab Lõuna-Eesti pilliviise, laule, tantse ja mänge, mis õpitud peamiselt muuseumi arhiivisalvestuste põhjal. Tantsude-mängude-rituaalide mõtestamisel on aidanud vahel üsna napisõnalised kirjeldused, mistõttu on kogu ettevalmistusprotsess olnud kui üks suur mõttelabor, kus katse järgneb katsele, et aru saada, kuidas üks või teine tegevus võis päriselt toimida. Kuigi “Kevade pühitsemine” on justkui pilk minevikku, siis on Maatasa lavastustes alati ruumi põnevatele arranžeeringutele nii muusikas kui tantsus. Peamiselt vaadeldakse kahte kevadist tähtpäeva: paastumaarjapäev (25. märts) ja jüripäev (23. aprill). Lavastuse lõpuks jõutakse aga maikuu kevadesse, kui toomingad õitsevad, ööbikud laulavad ja hinges on õnnetunne, mis enam põue ei mahu!

“Kevade pühitsemise” lavastajaks on Jaanika Tammaru (teater Must Kast), kellega Maatasa on kokku puutunud legendaarse rännaklavastuse “Läbi linna” kõigil neljal (2020-2024) aastal. Loe siin. Üheskoos leiti tore klapp ja ühine hingamine, valmisolek hullusteks ja mängudeks, mis saadab ka “Kevade pühitsust”. Etendust ilmestab oma tantsuloominguga ka koreograaf Heili Lindepuu, kellega koostöö on samuti kestnud juba aastaid. Lavastus “Kevade pühitsemine” on tulvil energiat. See on võimaluste ja ideede sülem, kuidas kevadest rõõmu tunda olenemata kohast ja ajast. Jaanika Tammaru: “Ajad ja aastad muutuvad, aga tähistamiseks leiame me inimestena alati võimaluse. Võib-olla peaks mõned pärimuslikud kombed oma igapäevaellu liitma, et oleks rõõmu, kogukonnatunnet ja tähtsust rohkem!”

Lavastaja-liikumisjuht: Jaanika Tammaru
Muusikaline kujundus ja tantsud: Helin Pihlap
Kaaskoreograaf: Heili Lindepuu
Kunstnik: Maria Evestus
Idee ja struktuur: Halliki Pihlap
Laval: Folklooriklubi Maatasa
Produktsioon: Folklooriklubi Maatasa

Juhendajad:
Maatasa põhikoosseis: Helin Pihlap (muusika, pärimustants)
Maatasa lasterühm: Halliki Pihlap (muusika), Maarja Kask (tants)
Maatasa noorterühm: Halliki Pihlap (muusika), Ernst Valdmaa (tants)

OSTA PILET SIIN

Kevadised rituaalid olid Maatasa kavas ka aasta eest. 31. mail 2025. aastal osales Folkloorikubi Maatasa Läti festivalil “Festivāls Rituāls”, kus osalejad tutvustasid pärimuslikke rituaale – vastsündinule nime panemise tseremoonia, matuserituaalid, pulmakombestik, emakese maa tänamine jpm. Maatasa võttis vaatluse alla kevadised rituaalid ja tähtpäevad. Teema oli põnev ja inspireeriski looma suuremat lavastust, millest võiks osa saada ka Eesti publik. Loe Läti festivali kohta siin.