Kullake

Tegemist on ülipopulaarse soome rahvalauluga, milles laulja igatseb oma kallimat, kes on kuninga juures õukonnas. „Lilled on kaunid kevadhommikul, aga minu kallima silmad ja hing on kaunimad. Linnud laulavad kaunilt, aga minu kallima hääl on ilusam kuulata. Mesi ja koogid on magusad maitsta, aga minu kallima huuled on midagi muud.”

Loo tekst on pärit E. Lönnroti kogutud ja koostatud soome rahvalaulude kogumikust „Kanteletar”, mis ilmus aastatel 1840-1841. Kogumik sisaldab 662 laulu ja 22 201 värssi ning seda peetakse soome rahvuseepose „Kalevala” sõsarteoseks. 

Lugu jõudis minuni raamatust „Viuluni soi: Viulukoulu 2” (2005).