Tartu Folk 2024

BUL Bodø

Norra

Ingebjørg Vestrum

BUL Bodø on Põhja-Norras tegutsev kooslus, kes esitavad Norra pärimuslikku muusikat ja tantse (valss, reinlender, polka, pols, halling jpm). Enamus rühma liikmeid tegeleb viiulimänguga ja esitatakse just oma piirkonna pärimust, kuid armastatakse õppida ka teiste piirkondade ja teiste maade lugusid. Tartus esindavad koosseisu noored vanuses 13-22 koos oma õpetajatega.

Motora

Soome

Eveliina Pilke, Mitja Pilke

Motora on Joensuus tegutsev noorteklubi, kus tegeletakse peamiselt rahvatantsu ja rahvamuusika õppimisega ja õpetamisega, keskendudes eelkõige just Karjala kultuuripildile. Rahvatantsurühm asutati 1968. aastal ja kuigi rühm jälgis kindlalt traditsiooni, otsiti samal ajal ka uusi väljendusviise. Tänaseks on tegevus laienenud ühest rahvatantsurühmast terviklikuks tantsu- ja muusikaklubiks, jätkuvalt luuakse uusi tantsulavastusi rahvatantsu uuendamiseks ja arendamiseks, kuid side pärimusega ei ole kadunud. Motora tegemistega on seotud umbes 200 last, noort ja täiskasvanut. Motora rühmad esinevad palju nii kodus kui ka riiklikel ja rahvusvahelistel festivalidel. Rühmas juures tegutsevad muusikute koosseisud on olnud väga edukad rahvatantsurühmade üleriigilistel klassifikatsiooniüritustel. Motora tegevust on väga palju riiklikult tunnustatud.

Tarkšķi

Läti

Kristīne Karele

Folkloorirühm Tarkšķi sai 30 aasta eest alguse Riias, kuid viimased 20 aastat on tegutsetud väikeses Kesk-Läti linnas Iecavas. Tarkšķi koosseisu kuulub 100 inimest alates väikelastest kuni eakateni, kes koos moodustavad ühe suure sõbraliku perekonna. Pea kõik grupi liikmed tegelevad nii pillimängu, laulmise, tantsimise kui ka rahvariideelementide valmistamisega.

Sörvemaa Sörmitsejad & Ammuker

Eesti (Saaremaa)

Tammeougu Mari

Sõrvemaa pärimusmuusikute alla on end koondanud Ammuker (naiste ja meeste regilaul), Sörvemaa Sörmitsejad (pillimäng) ja Kõrkküla pärimustantsijad (pärimustants). Egapäisest ning piduaegsest elust kõnelevate lauludega avame akna sajanditagusele Saaremaale ning piilume julgelt sisse! Uurime, õpime, ja õpetame isioma laule, mänge, pillilugusid ja tantse, mis muidu arhiivivaikuses tukuksid või vanu aegu mäletavate sõrulaste mälus tasapisi tuhmuks. Meie sihiks on see muusika elule ärata ja Saaremaale lahti lasta, et vaatame, mis ta teeb!

Maatasa

Eesti

Halliki Pihlap, Helin Pihlap

Tartu Folklooriklubi Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal ja uurib Lõuna-Eesti (eelkõige Tartumaa) rahvapärimust nii tantsudes, lauludes, rahvajuttudes kui pillilugudes. Lisaks tegelevad noored Lõuna-Eesti rahvariiete põhjaliku uurimisega. Maatasa repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel väga moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood, mida antakse edasi võimalikult autentselt. Maatasas on tavapärane, et kõik liikmed tegelevad nii laulu, tantsu kui pillimänguga. Tartu Folklooriklubi Maatasa on festivali Tartu Folk korraldaja.

Leigarite Tartu rühm

Eesti

Leaanika Parra, Sille Kapper-Tiisler

Rahvakunstiselts Leigarid on Eesti folkloorimaastiku lipulaev ja tegutsenud Tallinnas alates 1969. aastast. Repertuaaris on lood ja tantsud, mis esivanematele omal ajal armsad olid. Vanemate eeskujust õppides saab pärimuslik tants, laul, mäng ja rahvarõivaste kandmine elu harjumuspäraseks osaks, millest loobuda pole niisama lihtne ja ega tahagi: nii moodustasid Tartusse õppima asunud tantsijad 2021. aasta sügisel esmakordselt Leigarite Tartu rühma, et jätkata omaseks saanud elustiili, sh sinna kindlalt kuuluvaid tantsutreeninguid, koos vanade sõprade, aga ka uute kaaslastega. Neljas hooaeg Tartus on toonud Leigaritele kaasa palju uut ja huvitavat - et ikka rohkematel inimestel oleks võimalik meie perega liituda, alustas sügisest Tartus kaks noorte segarühma ning laulu- ja pillirühm.
Foto: Raul Rosin

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel

Eesti

Aveli Asber, Mae Viires

TÜ Rahvakunstiansambel on loodud 1945. aastal, kui metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ühendati juba tegutsevad teaduskondade rahvatantsurühmad. 1953. aastal ühineti Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga ning järgmiseks 25 aastaks sai ansambli kunstiliseks juhiks Helju Mikkel. Tema loodud tantsud “Vanaisa polka”, “Otsapandjatse”, “Sõlesepad”, “Kullaketrajad” jt. kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ja on aukohal ka ansambli repertuaaris. 1978 - 2002 juhtis ansambli kunstilist tegevust Henn Tiivel, kelle loodud “Sangaste Jussi armulugu” tihti esinemiskavadest leiame. Alates 2005. aastast on ansambli kunstiline juht Aveli Asber, kelle loomingust tuntuim tants on “Kuhaanuška”.
Täna tantsib TÜ Rahvakunstiansamblis kuue segarühma, kahe neiduderühma ja nelja lasterühma jagu tantsijaid, kelle tantsusamme suunavad, lisaks Avelile, treenerid Mae Viires, Kärt Vuks, Margit Metsla-Rebane ja Vilja Vendelin-Reigo.
Nagu rahvatantsurühmadel kombeks osaleb ka TÜ Rahvakunstiansambel suurematel ja väiksematel tantsupidudel. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud kevadkontsert, kus astuvad üles kõik ansambli rühmad.
Tartu Folgil osaleb noorem segarühm.

Härmatis

Eesti

Agnes Tuule Nöps

Härmatis on Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsurühm, mis 2012. aastal sai uue hingamise õpetaja Anita Kreeni käe all. Härmatise vilistlasrühm loodi 2022. aastal, kui viimaste aastatel Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud tantsijad otsustasid koos XIII noorte tantsupeost osa võtta. Lisaks noorte tantsupeole esineti aasta jooksul ka näiteks ka Võrumaa ja Elva tantsupidudel. Härmatise vilistlasrühma teeb eriliseks see, et juhendajad on ühtlasi ka ise tantsijad.

Röntyska

Eesti

Juha-Matti Aronen, Merje Malkki

Folkloorirühm Röntyskä on Tartus ingerisoomlaste seltsi juures toimetav rühm. Paarikümne aasta jooksul oleme õppinud Ingerimaalt teadaolevat tantsupärimust ja seda huvilistega jaganud, nii esinemistel kui tantsutubades. Tantsu ja laulu kõrval oleme valmistanud endale rahvariided, käinud Ingerimaa külades oma esivanemate mälestuste jälgedes ja püüdnud jõudumööda Eesti ingerisoomlaste kogukonnaelus kaasa lüüa.
Praegu kuulub rühma lisaks ingerisoome päritolu liikmetele ka neid, keda on köitnud ingerisoome tantsude omapära ja nad on jaganud meiega oma aega ja rõõmu. Sest tantsida on ikka mõnusam siis, kui meid on rohkem. Nii tantsijaid kui pillimehi.
Rühma nimi on pärit Põhja-Ingerist tuntud laulutantsudest – röntyskätest.

Jumšan Gur

Eesti

Dmitry Denisov, Inga Ignatieva, Irina Reshetnikova

Ansambel Jumšan Gur loodi Tartus elavate udmurtide poolt 2006 aastal. Koos käidud on aga juba 1996 aastast alates. Ansambli nimi Jumšan Gur tähendab tõlkes 'peoviisi'. Meie repertuaar koosneb põhiliselt lõuna-udmurtide traditsioonilistest lauludest ja tantsudest. Üheks eesmärgiks on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmärk on anda seda edasi ka meie lastele. Siin Eestis elades kõige rohkem me tunneme ennast udmurtidena siis, kui saame kokku, laulame koos udmurdi laule, tantsime, küpsetame koos perepetše või valmistame pelmeene. Iga kohtumine on väike pidu, mis annab jõudu edasi liikuda.

Nadiia & Väike Hellero

Eesti

Janika Oras

Tartu ukraina rahvalauluring Nadiia (Lootus) sai kokku varsti pärast sõja algust, et laulda ukraina rahvalaule, toetada lauluga Ukrainat ja iseennast. Laulame põnevaid mitmehäälseid rahvalaule Ukraina eri piirkondadest, selle kõrval ka tuntud rahvalikku repertuaari.
Väikse Hellero lauljad olid 2022. aastal ukraina lauluringi idee ja kooskäimiste algatajad. Oleme oma 30-aastaseks saavas laulupundis - ansambel Hellero traditsioone jätkates - laulnud eesti ja seto regilaulude kõrval alati rõõmuga ka teiste soomeugri rahvaste laule.

Lustre

Eesti

Iiri Saar

LUunja + KaSTRE = LUSTRE ehk me oleme kahe valla kapell Tartumaalt. Ja mitte ainult - LUSTRE tähendab rahvusvahelises kõnepruugis veel ka SÄRA, LÄIGET ning KROONLÜHTRIT. Meil leidub tõsiseid kui lõbusaid, säravaid ja südamlikke, vahel ka okkalisemaid pillilugusid. Olete alati oodatud LUSTREga lustima - hea tuju garanteeritud!

Katariina Tirmaste

Eesti

Katariina Tirmaste on Tallinnast pärit katsetamishimuline muusik, kes mängib flööti koosseisudes Lonitseera, Kuula Hetke, Tomás del Real trio (Eesti/Tšiili/Kanada), GJ & the Evocations (Eesti/Ghana) ja Hypnosis Negative (Eesti/Kanada). Selle hooaja jooksul on ta esinenud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, astunud üles Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avamisel „Kõik on kokku üks!“ ning tutvustanud Eesti pärimusmuusikat India publikule festivalil Jodhpur RIFF. Tirmaste on tihe külaline tantsumajades- ja klubides ning traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, teda on kutsutud ka kõige tantsulisemaks flötistiks Eestis.

Kertu-Liis Õnnis

Eesti

Kertu-Liis on noor pärimusmuusik, kelle austus meie esivanemate pärandisse ja pühendumus oma kandlesse lausa kumab tema muusikast välja. Oma seadetes põimib ta kandlemängutraditsioone meisterlikkult kokku improvisatsiooniga ning ta kavas leidub palju mängulikkust, kuid ka sügavat hingestatust, laval siirust ja vahetut emotsiooni. Talle on põhiline, et lood, mida mängib, saaksid omaks - omamängituks. Nii kuuleb tema esituses pärimuslikke lugusid Eestist, Skandinaaviast ja soomeugri rahvastelt. 2024. aastal pärjati ta üleriigilise võistumängimise GRAND PRIX’ga.

Duo Tuus

Eesti

Kord otsustasid kaks pärimusmuusikutest sõpra võtta pillid kastidest välja ja teha midagi tuusa! Lõuna-Eesti ja muu maailma võngete segu panevad jala tatsuma ja kõrva kuulama. Kui kokku saavad viiul ja lõõts, sünnib sellest ainult ägedust.
Ansamblis mängivad Marta Külaots ja Herbert Konnula.

Õed-vennad Ristikheinad Vähendatud Koosseisus

Eesti

Kristjan Häggblom

Õed-vennad Ristikheinad Vähendatud Koosseisus muusikute koosseis, kes kirjeldab oma tausta järgmiselt: "Õed-vennad Ristikheinad on muusikaline ansambel, mis tõstab esile intiimseid ja südantsoojendavaid helisid. Nende muusika kõneleb armastusest, perekonnast ja looduse ilust ning loob kuulajates erilise ja meeldiva tunde. Ansambel koosneb kahest talendikast õest-vennast, kes jagavad ühist armastust muusika vastu. Nende nimi „Ristikheinad” peegeldab nende juuri ja sidet loodusega. Kuigi ansambli koosseis on vähendatud, ei jää sellest tulenev helikvaliteet ega emotsionaalne jõud sugugi tagaplaanile. Bändi liikmed on õppinud muusikat varajases nooruses ning on aastatega oma oskusi täiendanud ja täiustanud. Nende harmoonilised kooskõlad ja täpne pillimäng on hämmastavad ning kajastavad nende pühendumust muusikale. Ansambel on andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning nende muusika on leidnud koha paljude muusikasõprade südametes. Nende esinemised on alati oodatud sündmused, kus inimesed saavad nautida kaunist muusikat ja luua emotsionaalseid sidemeid. Ansambli intiimne ja südamlik lähenemine muusikale jätab kuulajatele alati sooja ja rahuloluvaistva mulje. Olgu see kontserdil, plaadil või voogedastusplatvormil kuulates.”

Bändis mängivad erinevaid pille Kristjan Häggblom ja Renee Trei.