Ruhnu pulmamarss

Loo „Uppbuoleiken” on viiulil mänginud Elias Schönberg (72 a, Ruhnu). Ruhnurootslasi on esmaskordselt kirjalikult mainitud 1341. aastal. Tõenäoliselt on rootslased Ruhnus (rootsi k Runö) elanud enam kui 1000 aastat. Põline rootsi kogukond, kus elati 17. sajandi kommete järgi, lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi 1944. aastal. Ruhnus räägiti ruhnurootsi keelt – runskan’it, mis on vanarootsi keele dialekt. 

Elias Schönberg oli hinnatud kingsepp, peenmehaanik ning viiuldaja. Tema poeg Peeter Rooslaid koos oma kihnlasest naise Marina Rooslaiuga olid üks kahest perekonnast, kes jäid 1944. aastal saarele, kuniks kolisid 1960. aastal Kihnu.

Ruhnu pulmamarsi nime all tuntud lugu ei ole tegelikult pulmamarss, kuid on osa nende pulmakombestikust, kandes ruhnukeelset nime Uppbuoleiken (üles kutsumise ehk tantsima palumise lugu). Ruhnu pulm kestis koos ettevalmistustega ligi nädala, peol pidi alati mängima kaks viiulit. Sõnades kutsutakse pruuti tantsupõrandale tantsima. Kogunud Herbert Tampere 1933. aastal. ERA, Fon 531 a. 

Loo õppisin Ott Kaasiku ja Karoliina Kreintaali järgi.