17. mail esietendub Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis kogukondlik pärimuslavastus “Kevade pühitsemine”, mis tutvustab kevadiste tähtpäevadega kaasnevaid tavasid ja uskumusi. Kevad pole eesti rahvausundis lihtsalt aastaaeg; see on aeg, mil loodus, inimesed ja üleloomulik maailm on tihedalt seotud. See on aeg, kus õigete rituaalidega saab mõjutada kogu aasta käekäiku. Pärimuslik kontsertlavastus “Kevade pühitsemine” elustab kunagised tavad ja liigub koos päikesega varakevadest hiliskevadesse. Lavastus viib meid Lõuna-Eesti külaolustikku, kui kõlasid karjaste huiked, vilepillilood, loomad ampsasid kevadist rohtu, hundid otsisid kerget saaki, kõrtsides oli melu, kiiged naksusid ja tantsupõrand põntsus.

Lavastuses astuvad üles Folklooriklubi Maatasa kolm koosseisu – lapsed, noored ja täiskasvanud. Erinevad vanused annavad eheda läbilõike külakogukonnast, kus ka kõige pisemal on oma rida ajada. Näha ja kuulda saab Lõuna-Eesti pilliviise, laule, tantse ja mänge, mis õpitud peamiselt muuseumi arhiivisalvestuste põhjal. Tantsude-mängude-rituaalide mõtestamisel on aidanud vahel üsna napisõnalised kirjeldused, mistõttu on kogu ettevalmistusprotsess olnud kui üks suur mõttelabor, kus katse järgneb katsele, et aru saada, kuidas üks või teine tegevus võis päriselt toimida. Kuigi “Kevade pühitsemine” on justkui pilk minevikku, siis on Maatasa lavastustes alati ruumi põnevatele arranžeeringutele nii muusikas kui tantsus. Peamiselt vaadeldakse kahte kevadist tähtpäeva: paastumaarjapäev (25. märts) ja jüripäev (23. aprill). Lavastuse lõpuks jõutakse aga maikuu kevadesse, kui toomingad õitsevad, ööbikud laulavad ja hinges on õnnetunne, mis enam põue ei mahu!

“Kevade pühitsemise” lavastajaks on Jaanika Tammaru (teater Must Kast), kellega Maatasa on kokku puutunud legendaarse rännaklavastuse “Läbi linna” kõigil neljal (2020-2024) aastal. Loe siin. Üheskoos leiti tore klapp ja ühine hingamine, valmisolek hullusteks ja mängudeks, mis saadab ka “Kevade pühitsust”. Etendust ilmestab oma tantsuloominguga ka koreograaf Heili Lindepuu, kellega koostöö on samuti kestnud juba aastaid. Lavastus “Kevade pühitsemine” on tulvil energiat. See on võimaluste ja ideede sülem, kuidas kevadest rõõmu tunda olenemata kohast ja ajast. Jaanika Tammaru: “Ajad ja aastad muutuvad, aga tähistamiseks leiame me inimestena alati võimaluse. Võib-olla peaks mõned pärimuslikud kombed oma igapäevaellu liitma, et oleks rõõmu, kogukonnatunnet ja tähtsust rohkem!”

Lavastaja-liikumisjuht: Jaanika Tammaru
Muusikaline kujundus ja tantsud: Helin Pihlap
Kaaskoreograaf: Heili Lindepuu
Kunstnik: Maria Evestus
Idee ja struktuur: Halliki Pihlap
Laval: Folklooriklubi Maatasa
Produktsioon: Folklooriklubi Maatasa

Juhendajad:
Maatasa põhikoosseis: Helin Pihlap (muusika, pärimustants)
Maatasa lasterühm: Halliki Pihlap (muusika), Maarja Kask (tants)
Maatasa noorterühm: Halliki Pihlap (muusika), Ernst Valdmaa (tants)

OSTA PILET SIIN

Kevadised rituaalid olid Maatasa kavas ka aasta eest. 31. mail 2025. aastal osales Folkloorikubi Maatasa Läti festivalil “Festivāls Rituāls”, kus osalejad tutvustasid pärimuslikke rituaale – vastsündinule nime panemise tseremoonia, matuserituaalid, pulmakombestik, emakese maa tänamine jpm. Maatasa võttis vaatluse alla kevadised rituaalid ja tähtpäevad. Teema oli põnev ja inspireeriski looma suuremat lavastust, millest võiks osa saada ka Eesti publik. Loe Läti festivali kohta siin.

The post Kevade pühitsemine appeared first on Tartu Folk.

Kuna päris palju maatasalisi polnud varem Narvas käinud, siis jäime Maatasa noorterühmaga ka ööseks. Ööbisime Kangelaste 2 apartmendis, kuhu mahtusime kogu rühmaga ilusasti ära. Järgmisel päeval külastasime ka Narva linnust ja bussijuht Urmas oskas tiirutada Narva südalinnas ning näitas muidki põnevaid vaatamisväärsusi. Kogesime, et toreda reisi ja elamuse saamiseks ei pea sõitma kaugele, siinsamas Eestis on avastamist küll ja küll.

Narva tantsumaja valem on lihtne: elav muusika pluss kogenud tantsuõpetajad pluss väsimatud tantsijad võrdub kaks tundi rõõmu ja jalatatsu. Tantsumaja jääb meenutama väga tore video, autoriks Aleksei Jelissejev.

The post Maatasaga Narva tantsumajas appeared first on Tartu Folk.

Arhiivifotodel näha uisutajad ja suusatajad ajavahemikul 1917-1924.

Uisurahvapidu 2021. aastal

Uisurahvapidu 2021-2024. Fotod: Helin Pihlap

The post Tule uisurahvapeole! appeared first on Tartu Folk.

Maatasa talvelaager on 13.-15. veebruaril Vara Põhikoolis. Ootame laagrisse huvilisi ka väljastpoolt Maatasa vanuses 20-30 a. Eelnev laulu-pillimängu-tantsuoskus tuleb kasuks, kuid ei ole esmatähtis.

Väljasõit 13. veebruar 16.30, Jaama 42. Tagasi 15. veebruar ca 13.00. Sõidutab Amitrans OÜ

Talvelaagri ajakava siin

Laagri osalustasu on 50 eurot.

 Õpetajad ja juhendajad:  

• Lõuna-Eesti laulud ja pillilood – Helin Pihlap (Folklooriklubi Maatasa)
• Lõuna-Eesti folkloorsed tantsud – Kaia Kärner (Keila Kool)
• Lõuna-Eesti laulumängud – Halliki Pihlap (Folklooriklubi Maatasa)
• Teater ja improvisatsioon – Jaanika Tammaru (Teater Must Kast lavastaja ja näitleja)
• Noorterühma kasvataja ja vaba aja sisustus – Margit Kink (Tartu Noorsootöö Keskus)
• Noorterühma muusikatunnid – Halliki Pihlap (Folklooriklubi Maatasa)
• Tähistame sõbrapäeva! – Tuule Pihlap ja Oskar Nursi (Folklooriklubi Maatasa)

Galerii: Maatasa laagrid

The post Maatasa talvelaager 13.-15. veebruar appeared first on Tartu Folk.

Fotod: Maatasa erakogu

The post Tartu Folk: muinasjutuhommikud Tartu Linnaraamatukogus appeared first on Tartu Folk.

X Tartu Folk toimus Tartu Vanemuise kontserdimajas. Festivali korraldajad – Folklooriklubi Maatasa – otsis lahendusi, kuidas luua Vanemuise kontserdimajja Tartu Folgile omane interjöör. Festivali algusaastatest peale on olnud tugevateks märksõnadeks “tuli” ja “pimedus-valgus”. Pöördusime Tartu Kunstikooli poole, et kunstikooli noortega koos mõtiskleda kujunduse teemadel. Projekti võttis juhtida Ode Oras, kes annab Tartu Kunstikoolis õpilastele ainet “rahvakunsti alused”. Tööde esitlemine toimus maikuu lõpus. Õpilased olid jaotunud gruppidesse ja tutvustasid oma ideid. Tulemus oli äärmiselt tore ja huvitav. Loe rohkem siin

Sügisel toimusid kohtumised Vanemuise lava- ja valguskunstniku Rene Liivamäega, kellega koos valisime kunstikooli õpilastöödest välja konkreetse idee, mida reaalselt ellu viia. Rene näpunäidete ja mõõtude järgi meisterdati põrandalambid, mis ilmestasid festivalipaiga interjööri ja lisasid akadeemilisele kontserdimajale õdusust. Maatasa noormehed võtsid enda peale ka lavakujunduses oluliste ornamentide valmistamise, mis on festivali kujunduses olnud pea 10 aastat. Lõpptulemus oli väga-väga kaunis ja pälvis palju tähelepanu.

Suur tänu toetamast, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp! Fotol Tartu kunstikooliõpilaste ideekavand, Rene Liivamäe (Teater Vanemuine) joonised ja Kermo Kivioja (Folklooriklubi Maatasa, A.K.S Constructions OÜ) lõplik teostus.

Galerii: Vanemuise kontserdimaja kujundus ja tööprotsess.

The post Tartu Folgi kujundus Vanemuise kontserdimajas appeared first on Tartu Folk.

2025. aastal on olnud Maatasa jaoks eriline aasta. Maatasa juhendaja Helin Pihlap oli Rahvamuusikapeo loominguline juht. Ühtlasi toimus Maatasa algatatud pärimusfestival Tartu Folk 10. kord. Välja sai antud ka plaat “Tantsime!” Seega võtsime sihikule ka rahvariiete tegemise ja täiustamise, mida aitas rahastada Tartu KULTUURI investeeringu- ja arengutoetus 2025. Ühtlasi toetas rahvariiete tegemist Tartu Kristlik Noortekodu ja ka Maatasa enda panus oli suur.

Enamus rahvariided said tehtud erinevatest Tartumaa kihelkondadest. Tegijaiks tunnustatud käsitöömeistrid.
Maatasa koosseis sai järgnevad rahvariided:
Naiste kampsunid (Räpina, Kodavere, Võnnu, Sangaste, Hargla) 5 tk – Käsitöömeister Liia Nigul (Liinema OÜ)
Naiste liistikud (Äksi 2, Kodavere 2, Tartu-Maarja, Võnnu 2, Kursi) 8 tk – Käsitöömeister Liia Nigul (Liinema OÜ)
Tartu-Maarja pikk-kuub 1 tk – Käsitöömeister Liia Nigul (Liinema OÜ)
Linane rüü – Käsitöömeister Liia Nigul (Liinema OÜ)
Kampsun 1 tk – Käsitöömeister Jana Saar (Kangakoda OÜ)
Neidude särgid 4 tk – Käsitöömeister Jana Saar (Kangakoda OÜ)
Tartumaa rahvariideseelikud (Tartu-Maarja 2, Äksi 2, Kodavere, Tarvastu) 6 tk – Käsitöömeister Kaja Kruus (Rajavillane OÜ)

Oma- ja kaasfinantseering (Tartu Kristlik Noortekodu ja MTÜ Tartu Folk)

Pärjad neidudele – Käsitöömeister Elo Unt
Laste pihikleidid (4 tk) ja korrastustööd – Käsitöömeister Kristi Lillo
Linane rüü 1tk – Käsitöömeister Kristi Lillo
Kaabud noormeestele 10 tk – Emma-Elfriide OÜ

Fotode galerii:

The post Täiustame rahvariideid 2025. aastal appeared first on Tartu Folk.

Hingekuu kohtumised ja kogukonnapeod

Festivali avamine toimus 13. novembri hilisõhtul rahvalauludega ja küünalde-tõrvikutega Luunjas Emajõe kaldal.  Lõkketule paistel esitatud rahvalaulud on olnud hingekuul traditsiooniline pöördumine esivanemate poole ja tänuavaldus meile pärandatud laulude ja teadmiste eest. Festivali järgneval päeval oli võimalus osa saada Luunjas-Võnnus-Tartus toimuvatest kogukonnapidudest. Kogukonnapidude peamine mõte oli viia festivali väliskülalised Tartust välja ning tutvustada Tartumaa kogukonnakeskuseid, külaolu ja seal tegutsevaid koosseise ning muusikuid. Soov oli ka laiendada sihtgruppi ja lõimida erinevaid põlvkondi. Festivali külalisi võõrustasid tänavu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus ja Võnnu kultuurimaja. Kuid ka Tartu ei jäänud ilma peota. Tartu Tiigi Seltsimajas said kokku Tartus elavate rahvuste ühendused. Kogukonnapeod täitsid oma eesmärki – kohtumised olid soojad ja õdusad ning kinkisid tõdemuse, et pärimuskultuur on hoitud. Ka Tartus toimetavate rahvuste ühendused andsid märku, et side oma juurtega ei ole kadunud ning esinevanemate laulud-tantsud hoitakse elus. Tartu peol sai osa ingerisoome, udmurdi, ukraina ja setode lauludest-tantsudest.  

Pärimuspidu Vanemuises

Festival päädis suure galakontserdi ja pärimuspeoga Vanemuises. Vanemuise kontserdimajas toimus pärimuspidu esimest korda. Tagasiside koha valikule oli positiivne. Vanemuine tegelaskujuna oligi rahvalaulik ja logistiliselt ka hästi – kontserdimaja asub südalinnas ja juurdepääs mugavalt kõigile tagatud. Juubeliaasta puhul oli galakontserdil folkloorirühmade kõrval kaasa tegemas kuus rahvatantsurühma: Tarbatu, Tantsutallad, Tantsuselts Pikne, Triskel, Härmatise vilistlasrühm, TÜ Rahvakunstiansambel. Rahvatantsurühmad sobisid folkloorirühmade vahele väga hästi, näidates ülihead tantsutaset ja tuues publikuni teabe tänapäeva rahvatantsuloomingust ning traditsioonist.

Tartu Folgi üks eesmärke ongi lõimida kokku erinevates valdkondades tegutsevaid ühendusi. Nii said pärimuspeo põhipäeval kokku folkloorirühmad, rahvatantsurühmad, pärimuusikud. Galakontserdile  järgnes rahvusvaheline tantsuklubi, kus tänavu sai õppida läti, leedu, udmurdi, rootsi, eesti tantse. Tartu talvise tantsupäeva tantsud tõi huvilisteni rahvatantsurühm Vassakule. Festivali kohvikulaval astusid üles väikekoosseisud, kes tõid kuulajani oma isikliku suhte pärimusse. Ja nii nagu inimesed on erinevad, nii oli ka osalevate muusikute suhe pärimusmuusikasse väga erinev, kellele tantsumuusika, kellele esivanemate laulud, kes lihtsalt end läbi pärimuse mõtestamas. Pärimuspeo lõpetas südaöösel kaasaegses võtmes pärimusmuusikarütmidega DJ Kaarel Kuusk. Kui tundide kaupa kestnud tantsuklubi hoidis tantsijad paaris ja pärimustantsude kütkes, siis etnodisko sulatas tantsijad üheks.

Festivali lõppkontsert ja Eesti Raamatu Aasta

Festivali lõppkontsert on festivali algusaastast peale alati olnud Eesti Rahva Muuseumis. Eesti Rahva Muuseumi avamine toimus 1. oktoobril 2016. aastal ja juba kuu aega hiljem oli ERMis toonase Tartu Noorte Folkloorifestivali lõppkontsert. Tänavune festival pööras tähelepanu ka Eesti Raamatu Aastale. Tartu linnaraamatukogus toimusid muinasjututunnid ja festivali lõppkontserdil võeti fookusesse erinevate rahvuste eeposed ja lugulaulud. Veebisaatena üles ehitatud kontserti ilmestasid meeleolukad vaheklipid peaesinejatest ning nende kodukandi eripäradest. Pärimusfestivali Tartu Folk lõppkontsert kanti otse-eetris üle festivali Youtube’i kanalil. Kontserti juhtisid Tuule Pihlap (Folklooriklubi Maatasa) ja Kaarel Pogga (Teater Vanemuine). Tervitussõnad lausus Eesti Rahva Muuseumi koostöösuhete juht Sander Tamm.  Kui festivali alguspäeval austati esivanemaid ühiselt lõkke ümber lauldes, siis ka muuseumis toimuv lõppkontsert on austusavaldus meie laulikutele kui ka kõigile neile, kes on aidanud kultuuripärandit talletada.

Festivali eesmärk on luua tugev kogukond ja luua sõprussidemeid Euroopa pärimushuviliste noorte vahel. Kui varem on lahkumine viimasel päeval olnud pigem kurb, sest on tunne, et ei näe ja kohtu enam kunagi, siis sellel aastal läksid koosseisud minema sõnadega “See you soon!”.

Oskar Bremer (Philochoros & V-Dala spelmanslag): Hello Helin! Now the last of us have returned home to Uppsala. Thank you so much for amazing festival and experiences. All of us really loved it! You are welcome to Uppsala anytime. Hope to see you again soon!

Kallis Helin!  KARMOŠKAÄSSAD panid Sind laulu sisse – kuula lõigu 4.salmi: Teno Sullõ, Pihlap Helin, Tartohe meid kutsumast! Siih om olla über lahe, õkva nigu Setomaal. Tšastuška sõnad ei peta – oleme kõik nähtust/ kuuldust/ kogetust ahvivaimustuses. Eriti kõigist koosseisudest kohvikulaval – kui erinevad, kui imelised, kui meeldejäävad! Milline positiivsete elamuste virr-varr! Seto perrä kol` vuuri tehnä!

Festivali lõppkontsert:

Fotod: Peeter Paaver, Helin Pihlap

Kõik fotod (Peeter Paaver) siin Fotode levitamisel palume juurde märkida fotograafi nimi ning lisada vihje üritusele – X Tartu Folk.

The post X Tartu Folk on lõppenud appeared first on Tartu Folk.

Spotify siin

Legendi sisu:

Tartu Toomkiriku võtmete kandja
Muiste hakanud sakslased Tartu Toomemäele kirikut ehitama. Ise juhatanud, eestlased ehitanud. Talurahvas vedanud kiva tuhandete koormate kaupa Toomemäele kokku. Aga ei kiriku ehitamine taha õnnestada. Mehed ehitavad, ehitavad päeva otsa. Lähevad teisel hommikul tööle, eilne ehitus lagunenud. Nii täna, nii homme, nii iga päev. Meistrid mures, mis teha, et ehitus seisma jääks. Keegi nupumees nõu andma: “Müürige keegi naesterahvas kiriku seina, küll siis müürid seisma jäävad!”
Meistrid kohe sissemüürimiseks naesterahvast otsima. Küsivad ühelt, küsivad teiselt: “Kas tahad meie kiriku võtmete kandjaks tulla?” Naesterahvad aimavad paha, vastavad varsti: “Ei taha! Otsige teisi!” Meistrid otsivad ja otsivad. Ei leia kedagi. Mure kasvab iga päevaga. Kiriku müürid ei edene tolligi.
Meistrid viimaks maale otsima. Leiavad noore, ilma süüta neiu. Neiut paluma: “Tule meile kirikuvõtmete kandjaks!” Lahke neiu ei aima midagi paha. Vastab palujatele: “Eks ma tule!”
Palujad sasivad neiu kinni, viivad Tartu. Neiu aimab paha, sipleb vasta, aga kuhu tall enam hundi suust pääseb! Meistrid viivad neiu kiriku müüri juurde, lasevad sisse müürida. Neiu nutab ja palub, aga ükski ei pane nuttu tähele. Ei, üks preester paneb nuttu ometi tähele. Trööstib neiut ja ütleb: “Et sa ilma süüta sisse oled müüritud, olgu sul luba igal uueaasta öösel müürist välja tulla, vaimuna mööda Toomemäge lehvida, rist ahelate otsas käes. Leiad sa kellegi naisterahva, kellele kuldristi kaela võiks visata, siis peab see naisterahvas su asemele kiriku müüri sisse kiriku võtmete hoidjaks minema ja sa ise pääsed vabaks!” Sissemüüritud neiu ootab pikisilmi uueaasta ööd, ootab sada korda suurema igatsusega kui laps jõulu.
Eks uueaasta öö jõua viimaks kätte. Kell lööb 12. Sedamaid pääseb neiu kiriku müürist vabaks, lehvib vaimuna kõrges Toomemäe kohal, enesel kuldrist hõbeahelate otsas käes. Vaatab ja vahib, kas Toomemäele keegi naisterahvas ilmuks, kellele kuldristi kaela võiks visata. Vaatab, ootab. All linnas neiusid küll kõndimas, Toomemäel ei ainustki. Kell lööb 1, lehvija peab tähetorni poolt vangikotta jälle tagasi minema.
Aasta aasta järele käib neiu vaimuna uueaasta öösel kell 12 mäel asemikku otsimas, aga alati asjata.
Kümnete, kümnete aastate pärast näeb lehviv neiu, keegi noor neiu ilmub Toomemäele. “See peab mind vangipõlvest lunastama ja ise mu asemele hakkama!” mõtleb sissemüüritud neiu. Lehvib suure rutuga mäele tulnud neiu pea kohale. Pats! heidab neiule ülevelt kuldse risti kaela. Rõõmutuhinas ei viska neiu küllalt ettevaatlikult ja kindlalt. Kuldne rist ei saja teisele neiule kaela, vaid käe peale. Neiu Toomemäel karjatab, tõmmab kuldristi õlalt kätte. Rist kukub käest. Enne kui kõndija neiu uuesti saab risti maast üles võtta, vali pragin ja mürin kuulda. Imestades vaatab öösel Toomemäel kõndiv neiu kiriku poole: kiriku müürid langevad siit-sealt varisedes maha. Kirikust varemed järel. Kadunud mahakukunud kuldrist.
Keegi ei tea kõnelda, kuhu sissemüüritud, lehvima tõusnud neiu saanud. Mõned arvavad, et ta vabaks saanud, kui ka risti kaelaheitmine hästi ei õnnestunud. Teised jälle oletavad, et neiu terve müüri sisse tagasi läinud ja sealt nüüdki veel igal uueaasta öösel kell 12 välja tulla enesele asemikku otsima, aga ikka veel ei olla Toomemäel kella 12 ja 1 vahel naesterahvast näinud, kellele kuldristi kaela võiks visata.
Matthias Johann Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 139–141

The post Mina, kurblik neiu – Maatasa muusikavideo appeared first on Tartu Folk.

Läti pärimuslikke laule ja tantse tutvustavad lapsepõlvesõbrad ansamblist Teikas Muzikanti. Vilniuse Ülikooli folkloorirühma Ratilio repertuaar pärineb ekspeditsioonidelt kohatud kaasmaalastelt  ja muuseumiarhiividest. Põhjamaid esindab Rootsis Falunis tegutsev rahvatantsu- ja rahvamuusikakogukond Philochoros & V-dala spelmanslag. Euroopa rühmade kõrval astub peaesinejate ridades üles Tartus tegutsev udmurtide folklooriansambel Jumšan Gur. Tartu Folk on toonud publikuni ka Eesti saared. Tänavu on võimalus tutvuda Pakri saare tantsude ja lauludega, neid vahendab Tallinna Prantsuse Lütseumi rühm Leesikad. Lõuna-Eesti pärimuslikud laulud ja pillilood kõlavad korraldajate koosseisult Folklooriklubi Maatasa.

Tartu Folk on pärimuspidu, kus on võimalik igal huvilisel kaasa teha olenemata vanusest ja oskustest.  Ootame kõiki osa saama festivali väga eriilmelistest koosseisudest ja nautima rikkaliku kultuuripärandit.

Kaanefoto: Tanel Kindsigo

Kogu festivali info siin

The post X Tartu Folk: Lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumis appeared first on Tartu Folk.